Varro Vooglaid: ülikoolide projektipõhine rahastussüsteem soosib vasakideoloogilisi uuringuid

Ülikoolide skeemitamine eurorahadega annab teaduse rahastamisele hoopis teistsuguse mõõtme.

Delfi kirjutas hiljuti TTÜ rahastuspettuse valguses, et Eesti ülikoolid saavad Euroopa Liidult miljoneid eurosid ja  Varro Vooglaid arutleb sotsiaalmeedias selle üle, milleks neid summasid kasutatakse.

“Selliste faktide kontekstis ei ole sugugi kohatu meenutada vanasõna, mille kohaselt see, kes maksab, tellib ka muusika… Olen seda isegi mitmel pool ülikoolis näinud, kuidas tegelema asutakse mitte teemadega, mis on päriselt olulised ja huvitavad, vaid teemadega, millele on võimalik projektirahad taha saada. Sest sageli on inimestel võimalik ülikoolis töötada vaid siis, kui nad ise projektirahad kaasa toovad.

Projektirahasid eraldav süsteem soosib aga (eriti sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas) ideoloogilises plaanis nö õigesuunalisi (loe: vasak-liberaalse suunitlusega) projekte. Näiteks oleks pea võimatu saada ELi projektirahasid, uurimaks terve uurimisgrupiga, kuidas parandada sündimata lastele eluõiguse tagamise võimalusi, millised ohud kaasnevad laste andmisega samasooliste paaride kasvatada või miks on oluline säilitada rahvusriikluse ja riikliku suveräänsuse ideaale, ent palju lihtsam on saada raha uurimaks põhjalikult immigratsioonis kätketud ühiskondliku arengu võimalusi, naiste reproduktiivse vabaduse avardamise perspektiive või ELi föderaliseerumisest tulenevat kasu väikeriikidele.”

Hiljuti tekitas suur kõmu Tallinna Ülikoolis tudeerijate võrdlemine hobusevarastega ja asjapulgad üritasid ümber lükata fakte kõrgkooli vasakliberaalsest suunitlusest, kuigi kohe selgus, et seal on lektoriteks palju inimesi, kes Kadri Aaviku sarnaselt tegelevadki näiteks soouuringutega just ideoloogilises võtmes.

Lääne ülikoole nimetavad marksistlikeks ka paljud sellised inimesed, kellele rahvuskonservatiivsed ideed üldse ei sümpatiseeri, kuid kes märkavad just seda, millest räägib Varro Vooglaid – vasakpoolsus peegeldub sotsiaal- ja humanitaarteaduste raames tehtavate ideoloogiliste projektide ohtras rahastamises. Sinna sobivad eurorahad hästi ja ehk pole isegi skeemitada vaja, kuigi ülikoolid näivad seda päris palju praktiseerivat.