06.12.2018
Katri Raik
Normaalses riigis astuks parteipoliitilise verekoerte vallapäästmise sooritanud siseminister kohe tagasi, aga kuivõrd tegu on sotsiga, siis…
Eesti Päevalehes analüüsib ajakirjanik Raimo Poom erakondade tehtud apse ja nendib, et sotside uus ja kogemusteta siseminister tegi Toompea meeleavaldusel toimunud sündmustele reageerides tõsise vea.
Nimelt peab ta piinlikuks ja silmapaistvaks veaks sotside korraldatud pressikonverentsi, kus punase seina taustal tegid avaldusi Ossinovski, Tarand ja päev varem siseministriks saanud Katri Raik.
“Juhtunu uurimine ja sellele hinnangu andmine peab olema õiglane ja ka paistma õiglane, kuid selle ebaõnnestunud üritusega kaotati võimalus, et see asi paistab õiglane, sest EKRE-le anti tasuta võimalus pasundada politseiriigist ja kallutatusest,” kirjutab Raimo Poom. Siin aga tasub märkida, et EKRE mitte ainult ei saanud seda võimalust, vaid Raik näitaski, et tegu on kallutatuse ja politseiriigiga!
“Üks pilt, millel PPA-d haldav siseminister räägib parteikontoris rusikapoliitikast – ja kahju on tohutu,” nendib Poom. “Miks peaks EKRE uskuma, et nende avaldust meeleavalduse segamise kohta just poliitilistel põhjustel tagasi ei lükatud? Pärast seda pilti võib kasvõi käte peal seistes seletada, et politsei tegutses sõltumatult, aga pilt on juba paigast.”
Katri Raik pidanuks kogu asjast distantseeruma, et politsei tegevus võiks veidigi neutraalne näida, kuid praegu on pilt hoopis teistsugune – kahe sisuliselt vastandliku partei kokkupõrkes (teiste erakondade poliitikud ju meeleavaldusele ei ilmunud) võttis valitsuserakonna minister opositsiooni vastu ette parteipoliitilise ristisõja, paisates tema vastu enda poolt käsutatavad jõustruktuurid.
Kogu Tarandi provokatsioon on silmnähtav, vähemalt nii palju, et kahtlusi tekitada, aga politsei kõik EKRE avaldused tagasi lükanud, Tarandi väidetavate peksjate kallale aga on ässitatud kogu jõuametkondade repressiooniaparaat – see lugu haiseb väga marksistlikult.
Pole ju avalikkusel siiani teada, kas ja kes tegi Tarandile joobe- ja narkotesti ning kui tõesed on selle tulemused – kuivõrd siseminister ise viibis hetkel platsil EKRE-vastaste ridades, siis pole mingit alust arvata, et politsei käitus asjaolude selgitamisel erapooletult.
Politsei on omaenda ministri poolt väga raskesse olukorda pandud, sest uurijad peavad piinlikel ülekuulamistel EKRE inimesi ja toetajaid pitsitama ning neid kurjategijatena kohtlema – pole mõtet väita, nagu oleks ülekuulamised vaid tõe selgitamiseks, sest Eesti justiitssüsteemis tähendavadki need süüdlase templit otsaette.
Siseminister Katri Raik on juba oma esimesest tööpäevast näidanud, et ta sellesse ametisse ei kõlba, sest tema juhitud ministeeriumist ei saagi tulla erapooletut seaduserikkumiste hindamist – Raik tõestas seda ise. Mõistagi pole Eesti poliitilise eetikapuuduse juures mõtet loota, et äpardunud minister sellest järeldusi teeks ja tagasi astuks.