08.03.2023
Reformierakond ei suuda isegi oma bussi ust tervena hoida.
On näha, et võidujoovastusest hoolimata on liberaalne leer mures – küllap nad tunnetavad, et see kahtlane võit ei taga neile igavest võimu, sest nad ei hakka midagi Eesti heaks tegema, nende varjatud patud aga võivad kord pinnale kerkida.
Nii kirjutab sopameediaväljaanne: “Mari-Liis Jakobson: praegused valimised ei taga, et liberaalne valitsus nelja aasta pärast EKRE-ga ei asendu.”
Muidugi ei taga. Sest Kaja Kallase valitsuse võimule saamisest on inimeste ja ettevõtete majanduslik seis aina halvenenud: ammu enne Ukraina sõda tõusis elektrihind lakke, inflatsioon oli pikka aega Euroopa kõrgeim, riiki on tabanud majanduslangus – kunagi peab kõik see inimesteni jõudma. Eriti kui Ukraina sõda kas lõpeb või takerdub – igavesti Reformierakond sõjajumalat ju ei lüpsa.
Reformierakonna võit on Pyrrhose võit. Valimised on läbi, Ukrainas aga pole võitu kuidagi veel näha, rohepööre ning jätkuv abi Ukrainale ja põgenikele hakkavad mõjutama riigi majanduslikku hakkamasaamist, vaenlasi, kelle kaela kõik ajada, jääb vähemaks (EKRE-t majanduslikus allakäigus enam süüdistada ei saa) – ehk siis tuleb Kaja Kallasel nüüd otseselt vastutama hakata. Kui ei taha vastutada Riigikogu infotunnis, tuleb vastutada tänavatele tulevate inimeste ees, kes kunagi väga vaesununa nagunii protestima hakkavad.
Endine rahandusminister Annely Akkermann hõikas juba maha miljardilise kärpeplaani. Nüüd hakkavad taas kaduma prügikastid teede äärest, president Karise auvalve läheb tagasi laigulisele vormile, teedehoole jääb toppama – nagu oli Kaja Kallase esimese valitsuse ajal, mil üksvahe langes Reformierakonna populaarsus alla 20%.
Reformierakond enam ei hõiska, sotsid ka mitte, aga Eesti 200 hõiskab, kuidas nemad “loovad maailma uueks”. Millega, kui mitmikkriis vallutab kogu läänemaailma, rohepöördega antakse käest Euroopa majanduslik konkurentsivõime, sõda neelab Ukrainat abistava Lääne rahakotist üha uusi summasid, põgenikke on vaja ülal pidada, jne.?
Uus koalitsioonivalitsus alustab kriisis ja jääbki sinna. Nelja aastaga suudab ka Eesti 200 oma “margi täis teha”, sest seal pole tegijaid. Hädine Postimehe ekspeatoimetaja? Teadusnõukoja juht, kelle Kaja Kallas lihtsalt minema peksis? Mitu erakonda põhja lasknud eksisamaalane ja eksroheline? Ja võib kindel olla, et Reformierakond teeb patuoinasteks oma puudlid, kellega on neil ühised valijad.
Seega võib arvata, et uue valitsuse elu ei saa kerge olema ja EKRE pärast on neil endiselt põhjust muretseda. Ainult et Mari-Liis Jakobsoni kiljatus võib kanda uut ohtu – ta nõuab, et nelja aasta jooksul rahvuskonservatiivne erakond keelustataks, seda vaenukõneseaduste ja muu totalitaristliku kraami abiga.
Igal juhul hirm EKRE võimulesaamise ees on liberaalidel alles ja see pole paha. Alatud, autud ja valelikud peavadki oma tegude pärast hirmul olema. EKRE aga oli, on ja jääb.
Uued Uudised