12.06.2020
Black Lives Matter saab Vahemerelt kogu aeg lisa.
Eestis paistab üha selgemalt välja Lääne-Euroopa teed pidi minek: poliitilisi ja ideoloogilisi heitlusi peetakse valgete ehk eestlaste leeris, kasu lõikavad sellest kõik teised.
Hetkel ongi olukord selline, kus rassismiküsimuses on vastakuti Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 toetatud vasakliberaalid ning migratsiooni vastustavad rahvuskonservatiivid, aga juba istub siinne neegerkogukond ühiskonna kukile.
Lääne-Euroopas on see juba üle elatud ja kahjuks vasakliberaalide võiduga. Hea näide on Rootsi ühiskond, kus on võimul vasakpoolsed ja neomarksismist nakatunud liberaalid.
Taustast. Väidetavalt on praegune liberaalne demokraatia seestunud neomarksismist. Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mille filosoofia ülesandeks kujunes teenida-kritiseerida kõike seda, kui inimene on võõrandatud ja orjastatud seisundis. 1970. aastatel loobuti nägemast töölisklassi revolutsiooni edasiviijana ja keskenduti vähemustele, naistele ja migrantidele.
Valge Rootsi ehk põlisrootslased on “euroopalike väärtustega” täiesti pärisorjastatud: mehed on feministlikus ühiskonnas toasussideks, homoagenda naudib ülimuslikkust, migratsioon vohab, poliitkorrektsus suleb suud – ainus häda on see, et Rootsi Demokraadid äratavad ühiskonda.
Väljaspool valget Rootsit ehk migratsioonist tekkinud paralleelühikondades kõik see ei toimi – mosleminaised võivad naisõiguslusest ainult und näha, mehed on käskijad, islami ideoloogid võivad öelda mida iganes, kinnises ühiskonnas riiklikke struktuure ei austata, kurjategijad valitsevad tänavaid – tulnukad võtavad valgete rootslaste ühiskonda üle.
Kui peaks islam seda kord suutma ära teha, siis süüakse ilmselt ka vasakliberaalne ühiskond karvade ja nahaga ära ja valitsema hakkab kalifaat. Tänastest neomarksistidest saavad pühasõdalased.
Suurbritannias ongi asi nii kaugele arenenud, et islam ja migrandid võtavad riigi poliitsüsteemi päris ametlikult ja demokraatlikult üle, seda nii islamiparteide kui ka islamist seestunud leiboristide (ja konservatiivide) partei kaudu. Islam kasutab väga osavalt ära vasakliberaalide saavutusi, näiteks vihakõneseadusi ja poliitkorrektsust, olles saavutanud “islamofoobia” eest karistamise. Valged britid enam selle vastu ei saa, nad on põlvili, seotuna euroopaliku vasakliberalismi köitest.
See kõik sai alguse 1960. -1970. aastatel, kui toimusid sõjavastaste meeleavalduste kaudu vasakpoolsete algatatud kultuuri- ja seksrevolutsioonid ning paralleelselt tõid langeva sündivusega Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja teised Lääne-Euroopa riigid Kolmandast maailmast, eriti oma endistest kolooniatest sisse töökäsi – tänaseks on selgunud, et kasutegur oli väike, probleemid aga tulid sellest ülisuured, ennekõike kultuuride kokkupõrkest.
Kuni valged vasakpoolsed ja liberaalsed eurooplased võtsid neomarksistlike humanistlike loosungite all Teisest maailmasõjast vapustatud Euroopat konservatiividelt üle, kosusid kõrge sündivusega migrandikogukonnad kiiresti, nägid oma potentsiaali ja hakkasid valget ühiskonda algul mõjutama, siis üle võtma.
Tänasel päeval kasutavadki migrandid väga oskuslikult ära kogu seda vasakliberaalsete loodud diskrimineerimiste, ahistamiste, ajaloolise õigluse, rassismi, poliitkorrektsuse, foobiate ja muu taoliste temaatikat, asetades ennast ohvrite rolli – suur osa sellest massist usubki, et nad on rõhutud, kuigi oma iseseisvunud kodumaal on neil aega olnud maa ja ilm, et ennast kokku võtta.
Euroopalik maailm heitleb maailmavaatelistes löömingutes, kusjuures vasakliberaalid on migrandikogukonnad enda liitlasteks võtnud ja annavad neile järjepannu järele, võimaldades migrantidel ennast maksma panna.
Praegune “Black Lives Matter” revolutsioon on mustade katse haarata liberaalses ühiskonnas võimu, mis on paraku hukule määratud – nad ei oska sellega midagi teha ja tekitavad vaid kaose. Varem või hiljem tekib mingi arvestatav vastupanujõud – praegused Lääne konservatiivid on selleks veel liiga kammitsetud vasakliberaalide loodud reeglistikuga.
Mis saab Eestist? Palju oleneb sellest, kuidas suudetakse massimigratsiooni tõrjuda ja vasakliberaalid võimust eemal hoida. Kummalisel kombel on täna sellest eestlastest konservatiivide ja vasakliberaalide heitlusest kõrvale jäänud siinsed venelased. Ehk sellepärast, et nad on ise migrandid ja rahvusmeelsed eestlased võtavad neid migrantidena – meile on ka venestumine suureks ohuks.
Kui venelased astuvad Eesti vasakliberalismi vastu, muutub jõudude vahekord kohe – see rahvas ei lase neegritel võimust võtta, nagu nad on ka ülimalt homofoobsed, samas ka usklikud ja traditsionalistid. Mingil hetkel tuleb Eesti rahvuslastel mingi valik liitlaste osas teha ja see ei tule lihtne, sest kaotada on igati.
Eestis tegutsevad neomarksismi nimel võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta (keskendunud soolisele palgalõhele) ja marufeministlikud organisatsioonid nagu feministeerium ja virgiiniawoolfid (naisõiguslus), LGBT Eesti (homoseksuaalsus), kõigi- ja salliveestlaste kamp (migrandid), Inimõiguste keskus (kõik need kokku võetuna), pluss Avatud Eesti Fond ja veel mitmed võõrkehad.
Kahjuks lähevad selle võitlusega kaasa noored, kel pole analüüsioskust, et näha, kuidas humanismi varjus musti asju aetakse – nende jaoks ongi see võitlus inimlikkuse eest, kuigi nad teenivad samas ideoloogiaid. See on kui ilus üritus üksiku ja õnnetu inimese kodu korda tegemiseks, kuhu tuleb talgute korras kokku palju häid inimesi, selle varjus aga panevad korraldajad abistatava viimsedki veeringud pihta.
Ka 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga mindi kaasa, sest bolševikud lubasid vabadust, vendlust ja võrdsust, kuid lõpuks tuli välja ikkagi sadu miljoneid inimelusid neelanud diktatuur. Eesti noortel tasuks teada, et nad osalevad praegu marksistlik-leninlikus revolutsioonis. Aga eks kõik need parklanoored, kes kolmapäeva õhtul Saku suurhalli ees mässule õhutasid, olekski ehtsaimad nõukogude komnoored, kui nende vanemad ja vanavanemad poleks Laulvas revolutsioonis Eestit vabaks võidelnud.
UU