25.03.2022
Põgenikest Ukraina naised pääsevad küll sõjaõudustest, kuid on ka Läänes endiselt ohustatud. Pilt on illustratiivne.
Võib tunduda, et õitsva feminismiga läänemaailm on naistesõbralik, kuid selgub, et tegelikult mitte – naisõiguslased teritavad hambaid euroopa meeste peal, naised, eriti pagulased, aga jäetakse vaenajate kätte.
Rootsi leht Samnytt kirjutab lastega ukraina naistest, keda ahistavad sealsed aafriklased ja araablased sedavõrd, et naised soovivad kodumaale tagasi. Selles riigis ei leia ei omad ega sisserännanud naised kaitset, sest politsei lihtsalt ei tegele juhtumitega, kus võiks välja kooruda rassismisüüdistus.
Rootsis elav somaallanna Mona Walter, kes on islamistide pidevate rünnakute sihtmärgiks, väidab, et ka Somaalias polnud sellist ahistavat suhtumist naistesse kui Rootsi islamikogukonnas ja mošeedes. Feministlik ühiskond aga naisi ei kaitse, sest sisserändajad on erilise kaitse all, neid kritiseerida ei tohi, seega ei ulatu naisõiguslus ka mosleminaisteni. Ja nüüd ka ukrainlannadeni.
Läänes on selliseid häbiväärseid lugusid sadade kaupa. Nii kirjutas Saksa meedia jeziidi naisest, endisest Islamiriigi seksiorjatarist, kes saabus Saksamaale ja kohtas seal üht piinajat, kes oli Euroopas samuti “pagulasena”. Kuna moslemimeest kuidagi vastutusele ei võetud, sõitis naine ise tagasi Iraaki, kurdide kontrollitavale alale, sest seal oli turvalisem.
Et need lood pole laest võetud, näitas juba 2016. aastavahetus, mil sajad araabia mehed korraldasid Kölnis ja teistes Saksa linnades käperdamisöö euroopalikele naistele – sellel Araabiast pärit nähtusel, mida kasutati ka Araabia kevade aegu, on ka oma nimi, “taharrush gamea”. Ja see õitseb Lääne ühiskonnas, kus ei suudeta isegi mosleminaiste suguelundite moonutamisele piiri tõmmata.
Lääne-Euroopasse suunduvad praegu tuhanded noored ukraina naised, kes võivad kergesti nii inimkaubitsejate kui sisserändajatest ahistajate ohvriks langeda. Lääne-Euroopast saabub ka teateid selle kohta, kuidas Aafrikast ja Lähis-idast pärit immigrandid pole rahul sellega, et ukrainlased saavad palju tähelepanu.
Kuna 2015. aastal alanud rändelainega saabusid Euroopasse peamiselt mehed, siis on just neilt karta kättemaksuaktsioone, millele järgneb ukrainlannade tagasipõgenemine sõdivale kodumaale.
Naiste kaitsmist takistab Läänes just suur inimsusvastane kuritegu nimega poliitkorrektsus – paljud sisserännanud mehed ahistavad naisi seetõttu, et nende religioonis on naised alandatud seisundis ja vabalt riietuvad eurooplannad on nende jaoks hoorad, keda ongi vaja ära kasutada.
Riiklikud institutsioonid kardavad naisi kaitsta, sest nii võib pälvida rassismisüüdistuse – on ju pagulased priviligeeritud grupp. Kuid kuna naised ei saa ka migrandikogukondades oma õiguste eest seista, jääb kuuldavaks moslemimeeste hääl, kellele Lääne vasakliberaalid on ammu selgeks õpetanud, kuidas kasutada süüdistusi rassismis ning kseno- ja islamofoobias oma tahtmiste saavutamiseks. Kui Lääne-Euroopas on vaja kaitsta naiste ja migrantide õigusi ühe ja sama juhtumi raames, siis jäävad kohe peale migrantide õigused.
Eestis on sama olukord ammugi märgatav. Kui süürlasest migrant süütas oma naise, siis ohvrist ei räägitud enam kunagi – Eesti ühiskond ei tea siiani, mis temast sai. Asi on selles, et kuritöö toimus migrandikogukonnas ja siis ei lugenud naise saatus enam meediale midagi. Mitmed juhtumid, kus migrantidest taksojuhid on Tallinnas klientidest naisi vägistanud, ei jõua samuti suurde pilti, sest vasakliberaalses ühiskonnas tuleb kaitsta migranti, mitte naist.
Kui siseminister Kristian Jaani käis EKRE fraktsiooniga kohtumas, tõstatasid naissaadikud üles ka ukraina naiste haavatavuse, kuid kui valitsus pole üldse põgenikekriisiks valmistunud, siis ammugi mitte naiste kaitseks. Siinsed feministid oskavad rääkida vaid soolisest palgalõhest ja kuulutada, et nende keha on nende oma – ukrainlannasid ei hakka ükski “omatuba” kaitsma.
Lääne-Euroopa aga satub kindlasti selle orgi otsa, kus varem Euroopasse emigreerunud elujõus Aafrika ja Lähis-Ida mehed, keda ka feministid jõuliselt tervitasid, hakkavad ahistama kaitsetuid ukraina naisi (kelle mehed on sõjas) ja nood peavad koju tagasi põgenema. Vasakliberaalne Lääs kaitseb ainult neid “õnnetuid”, kes agressiivselt enda õigusi nõuavad.