Aegadel, mil Eestis on sadu tavalisi inimesi võitlemas koroonaga või näiteks kustutamas turbarabasid, leiavad vasakliberaalsed väljaanded ühiskonnast neid, kelle “kangelasteoks” on …soo muutmine.
Nii kirjutab neomarksistlikku agendat levitav Eesti Päevaleht transsoolisest, kes räägib: “Mul on vunts ja mehelikud näojooned, aga passis oli täiesti vale mina.” Loos on paljuütlevad vahepealkirjad: “Kergelt ei tule midagi kätte”, “Oota, oota ja veel kord oota” ning “On aeg muutusteks”, lõpus aga lausa õpetus “Kuidas Eestis sugu muuta?” Ei puudu ka “LGBT ühingu arvates on problemaatiline, et transinimesel peab diagnoosima psüühikahäire, et alustada soolise ülemineku protsessi.”
Kas soomuutmine on saanud ühiskonna (ja inimkonna) eksistentsi põhiküsimuseks? Neid inimesi on ülivähe (kuigi toodetakse kogu aeg teadlikult juurde), samas vajaksid suurt tähelepanu näiteks füüsilise puudega inimeste mured, aga ei – “meediakangelasteks” on saanud marginaalsed vähemused. Papa Marx nõuab ju seda.
Tegelikud kangelased on mujal, näiteks päästekomandodes, EPL-ile aga on selleks “vales kehas” elavad tegelased. “Nüüd hakkate igal nädalal liberaalide kõige uuema sekti teadaandeid kuulama, foobid…,” hoiatab EKRE poliitik Anti Poolamets ja üks kommentaator toob välja EPL-i põhimõtte: “Ajakirjandus on teinud jälle kellegist üliinimese kes peab konservatiivide normaalse maailmavaate tõttu kannatama ja kellele me nagu peaks millegi pärast kaasa tundma.”