18.07.2021
Konservatiivne Ameerika ootab Trumpi naasmist.
Aktiivsemad poliitikahuvilised on märganud, kuidas uudistesse ilmub üha rohkem Trumpi ammuseid tegusid “paljastavaid” artikleid ning samas kiidetakse mõõdutundetult Bideni globaalseid tegemisi – põhjus on selles, et Ameerika valmistub vahevalimisteks, mis võivad jõudude vahekorda muuta.
Eesti meediaagentuurid kasutavad palju France Presse vahendatavaid uudiseid, need aga on üldjuhul ääretult Trumpi-vastased ja ega muugi globaalne meedia ekspresidenti hästi suhtu. Sestap vahendatakse USA demokraatide sõnavahtu, mis on kantud räigest vihast Trumpi vastu.
“USAs on muide vahepeal alanud 2022. parlamendivalimiste kampaania. Oligi kuus täiesti ebapõnevat kuud ja järgmine aasta kuni valimisteni tõotab tulla enneolematute paljastuste ja mastaapse fake-newside ja laimukampaaniate aasta. Demokraatide eri meediakanalites nagu CNN ja ka ultravaskpoolsetes väljaannetes nagu the Guardian ilmuvad uudised sellest, kuidas Trumpi võrreldakse Hitleriga ja räägitakse tema plaanitud riigipöördekatsest (paralleel pruunsärklastega Saksamaal on hetkel esil). Loomulikult põhinevad väited anonüümsetel allikatel, mille õigsust kinnitavad anonüümsed ametiisikud. Eriti tore on aga paljastus, kus lekib Vene valitsuse protokoll, kus detailselt on üles tähendatud Kremli tegevuskava Trumpist presidendi tegemiseks – ikka koos väitega, et Trumpi annab kontrollida “sündmuse kaudu”, mis olla toimunud tema visiidil Moskvasse. Antud dokumendi õigust kinnitavat asjaolu, et teksti stiil olla sarnane Vene dokumentidega ning asjaajamise meetodid meenutavad Kremli tavapärast tegutsemist. Tegelikult võiks aga ajakirjanikud esitada endale küsimuse, et kui tõenäoline on esmalt see, et Venemaa teeks 1939. aasta salaprotokollide avalikukstulemisega võrdse vea ning jätaks tulevastele põlvedele analüüsimiseks ja ka kasutamiseks detailse protokolli toimunud aruteludest ja väga mustadest läbirääkimistest? On ammu ka teada, et näiteks Vene-Hiina “kokkuleppeid” ei eksisteeri paberil – hämaraid asju aetakse suuliselt ilma sellest mingitki jälge jätmata – sest Kremlis teatakse omast kogemusest, mis salapakti avalikukstulek endaga kaasa tõi 30 aastat tagasi. Eeldusel, et selline protokoll aga olemas oleks – kui tõenäoline oleks selle lekkimine vasakajakirjandusele just siis, kui käima on läinud üleriigiline 2022 valimiskampaania; sh 2024 presidendivalimiste eelsoojendusjutud? Edasi muidugi ka seda – et kuivõrd tõendiväärtusega on dokument, mille ainsaks autentsuse kinnituseks on asjaolu, et avalikest andmetest on tuvastatav, et aastal 2016 samal päeval tõepoolest valitsuse istung toimus?” kirjutab sotsiaalmeedias ühiskonnategelane Peeter Espak.
Ta lisab: “Kahju, et meie ajakirjandus võimendab samuti ilma igasuguse analüüsita ühe partei ja maailmavaate poliitilisi kampaaniaid meie kohalikule elanikkonnale. Sisuliselt toimub infooperatsioon, kus ühes väljaandes ilmunud kontrollimatu ja oletatavasti fabritseeritud info baasil hakkavad teised sama poliitilist kampaaniat tegevad väljaanded looma uudiseid viitega sellele ühele ja väga kahtlasele allikale ning omakorda iga uus uudis juba esitab toimunut kui tõenäolist fakti, avades uusi propagandastsenaariume ja uusi klikipealkirju. Näiteks the Guardiani oletatavasti väljamõeldud infol põhinev uudis lekkest on teise sama maailmavaate väljaandes juba teisenenud sisuliselt faktiliseks tõestuseks, et Kremlil on Trumpi kohta kompromaati. Seeläbi tekib aga terve suur mass tõesena näivat infot, mille algallikat ja selle tõesust pole enam tarvilik kriitiliselt hinnata, sest saab viidata suurele hulgale artiklitele eri väljaannetes, mis “kinnitavad toimunut”. Veelkord – kahju, et Eesti ajakirjandus läheb analüüsivabalt kaasa USA siseriiklike ja ka rahvusvaheliselt arendatavate fake-news kampaaniatega. Võiks muidugi põnevaid ülevaateid ikka kajastada staaride bikiinipiltide kõrval ka maailma kõmuajakirjandusest – aga mitte kui “uudist”, vaid infot siiski kainelt analüüsides.”