Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Vasakliberaalne vahkviha matab meedia mõistuse

-
02.04.2021
Sõnadeta. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Eesti vasakliberaalne meedia on hullumas – üha enam võetakse oma stiiliks kõige selle mõnitamine, alavääristamine ja sõimamine, mida südamest vihatakse.

Üks selline saade on “Esse”, mille kohta kirjutab Riina Solman “Meie Kirikus”: “Telestaarid korraldasid kristlastele kaadri ees ja taga justkui tõelise “Kättemaksukontori” – tuntud stsenaristi näota eetris, kõneledes noore kauni ja väljapaistva naissaatejuhi läbi,” nendib Solman. “Kokkuvõttes sai saatega teoks ühe grupi, Eesti kõige suurema vähemuse alandamine ja nende vastu vaenu õhutamine. Vaikival kaasaelamisel võeti ette ristiusk ja kristlased, pandi sildid külge ja pärast plaksutati endale.”

Delfi/EPL on juba ammu tuntud ühe suurima meediasõnnikulaoturina. Nii ilmus Suureks Reedeks artikkel “Poola vilepuhuja: traditsioonide ja perekonna kaitsjateks värvatakse noori luusereid.” See on ehtne hinge täislaskmine, teisiti ei saa ühe rämpsväljaande kohta öelda.

“Suure reede kingitus EPL-ilt. Noori luusereid? Selge, mis seal ikka. Kogu artikkel on nii tendentslik ja tõekauge, et ei viitsi isegi kommenteerima hakata. Eriti veel täna. Rahulikku pühade ootust!” kommenteerib traditsionalistide eestvedaja Varro Vooglaid.

EPL-i peetakse seejuures sotsimeelseks väljaandeks – naeruväärne on seejuures veel asjaolu, et Eesti sotsidel olevat oma kristlik Usutiib.

Osa meediast on juba nii ideoloogilist viha täis, et relvadeks on võetud kõige madalamad instinktid – kuidas ainult verbaalselt võimalikult ligi maad peksta saaks. Sõim, roppused, mõnitamine – kõik kõlbab, isegi kui see enda grimassid esile toob.

Liberaalses ühiskonnas mandub praktiliselt kõik. Piret Kivi kirjutab oma lugudes, et ei taha enam teatris käia, sest sealgi on palju mõistusevastast (kui just pole klassikute tükid). Raadios kuulutatakse juba mingit suvist etendust “Eramaa”, kus lööb kaasa ka Andrus Vaarik – temast ja Peeter Ojast aga on saanud ideoloogilised ilkujad, kellest on kadunud igasugune eetiline näitleja.

Pööbel plaksutab alati kaasa, kui neile vaatemänge pakutakse. Mõistusega inimesed pööravad selja.