26.05.2021
Tühisus, kellest sai kõiksus.
Üks France Presse uudist näitab tänase vasakliberaalse maailma ülimat absurdsust – kurjategija ja tema pere üle mõistuse käivat tunnustamist.
Jutt käib hukkunud George Floydist – mehest, kes elas kuritegelikku elu ja kellest tehti märter ainuüksi seetõttu, et politsei kasutas tema vastu ülepingutatud surmavat jõudu.
USA president Joe Biden tunnustas teisipäeval George Floydi perekonna vaprust, aasta pärast seda, kui see afroameeriklane vahistamisel politseiniku jõuvõtte tõttu suri.
“Floydi perekond on näidanud erakordset vaprust, eriti tema noor tütar Gianna, kellega ma täna taas kohtusin,” ütles Biden avalduses. Ta võttis mitu Floydi perekonna liiget vastu Valges Majas.
“Tema surm käivitas protestide suve, mida me polnud näinud alates kodanikuõiguste ajastust 1960-ndatel – protestid, mis rahumeelselt ühendasid igast rassist ja põlvkonnast inimesed, et kollektiivselt öelda, aitab mõttetutest tapmistest,” lausus Biden.
Kui George Floyd veel elas, siis kannatas tema pere ilmselt teadmisest, et mees on kurjategija ja narkomaan – eriti veel seejärel, kui ta sihtis rasedat naist kõhtu. Kui tema pere sellest teadmisest ei kannatanud, siis pole nad sellist tunnustust väärt.
George Floyd suri kurjategijana ja kindlasti ei teadnud ta surres, et temast saab “kangelane.” Tema pere aga saab mehe surmast suurt kasu, mida ta tema elades poleks saanud.
Selline kahepalgeline mäng ühe kurjategija elu ja surma üle on õõvastav. Mees polnud ehk surma ära teeninud, kuid kindlasti ka mitte märtriks tegemist – ta oli lihtsalt kurjategija, kelle üks marksistlik liikumine kasutas maskotina ära.
Vasakpoolne Ameerika tõestab, et kuritegevus tasub ennast ära
Rassismivastased valisid maskotiks mehe, kes sihtis rasedat naist kõhtu