Hiljuti tõsteti Eestis taas päevakorda algatus, et valimisõigus antaks Eestis ka 16- ja 17-aastastele noortele. Sellest on huvitatud just Eesti vasakpoolsed, kes loodavad nii endale saada ajupestavate noorte hääled, kellest saab tulevikus erakonna komsomol. Mõningatel andmetel toetavad selles vanuses noored just seda “uusväärtuste” seltskonda.
Kogu Läänes on vasakpoolsed monopoliseerinud sellised õilsad tunded nagu õiglus, sallivus, armastus (seksuaalsus) ja inimlikkus, sest just nii saab kogemusteta noored oma ideoloogiasse kaasata ja barrikaadidele viia – kes siis ei tahaks olla “heade” poolel? Kes aga toimuvast aru ei saa, on varsti rindel, mis pole küll päris sama, mis Ukrainas, kuid hull siiski.
Ka bolševikud suutsid õiglusideega suunata Venemaa arvukad töölised ja talupojad väikesearvulise aadli ja kodanluse vastu ning sellega avati tee veristeks arveteõiendusteks umbes 70 aasta jooksul. “Noorel Kaardiväel”, komsomolil ja hungveipingitel on üsnagi verine roll Venemaa ja Hiina ajaloos. Vasakpoolsed on alati noori vägivallani juhatanud.
Jutud õiglusest, armastusest, sallivusest ja inimlikkusest lähevad noortele hästi peale, sellepärast kasutavad vasakpoolsed selliseid märksõnu endale allutatud vähemuste agendas. “Mis võiks teil olla geide armastuse vastu”, “Päästame Maa!”, “Tere tulemast, pagulased!” ja paljud teised loosungid on sellised, millele ei saa justkui vastu vaielda, noored lähevad õhinal kaasa ja enne kui nad arugi saavad, on nad täiskasvanute poliitiliste arveteklaarimiste barrikaadidel.
Kui keegi kutsub noori võitlusesse, siis tuleks neil selgeks teha, kes siis on see “Suur Paha”, kelle vastu neid võitlema kutsutakse. Üldjuhul on see “pahalane” abstraktne – näiteks ei ole naisõiguslased võitluses “soolise palgalõhe” vastu suutnud ära fikseerida, kes see siis naistele meestest vähem maksab.
Kui “vaenlane” ongi kindlaks tehtud, siis peaks noored endale selgeks tegema, kas too on ikka päris vaenlane või vaenlase kuju. Näiteks “homofoobid” on enamasti hoopis inimesed, kes on mures homoagenda rünnakute rünnakute pärast traditsioonilise perekonna vastu (mullusuvisel homoparaadil kanti loosungit “Me tahame ka abielupühadust rüvetada”) või siis inimesed, kes tunnevad muret sellepärast, et kas noored ei taha pöördumatut soomuutmist mitte hetketrendi pärast.
Noored on alati radikaalid ja kiidavad meelsasti heaks selle, kui Maa päästmise pärast pannaks kiiresti kinni näiteks põlevkivienergeetika – ja tavaliselt ei mõtle nad sellele, et Ida-Virumaal elatuvad tuhanded pered, kus on ka nendevanused noored, just maavarade kaevandamisest ja energeetikast. Või et puuriloomade ja -lindude päästmise kampaania käigus suretavad survegruppide aktsioonid välja terved elualad maal, mille tagajärjel jäävad inimesed töö ja elatiseta. Mitte et loomi ei peaks päästma, aga ka võitluste tulemustele peab mõtlema, seda enam, et enamik loomapidajatest hoolib neist.
Enamasti juhtubki nii, et noored, kes vasakpoolsete näiliselt õilsate võitlustega kaasa lähevad, saavad endale vaenlased, kes tegelikult pole “pahad”. On palju farme, kus kanu peetakse küll puuris, kuid mitte halbades tingimustes – kui kogu sektor nüüd välja suretatakse, peavad inimesed otsima muid võimalusi, aga mitte kõik ei leia neid, eriti praegusel kriisiajal. Kui paljud noored maailmaparandajad on mõelnud selle peale, et neid nüüd vihatakse, ka endaealiste poolt, sest nende tegevus on kellegi elu halvas mõttes segi paisanud?
Kui 16-17-aastased tahavad barrikaadidele minna, siis on paslik mõelda ka sellele, kes on nende vastu. Kuulsat Greta Thunbergi on vahistatud Saksamaal, Rootsis, Suurbritanias ja mujalgi, sest ta on läinud oma nõudmistes üle piiri – kui paljud “reedest popipäevast” osa võtvad kliimanoored on valmis veetma alatasa ööd trellide taga? Tasub mõelda ka sellele, et totalitaarsetes ühiskondades on barrikaadidele minek eluohtlik ja seda mitte ainult seal – ka demokraatlikus läänes saavad protestijad viga, nagu Hollandi põllumeeste protestidel ja Prantsusmaa “kollaste vestide” demonstratsioonidel. Sotsiaalsetes konfliktides viivadki inimesi barrikaadidele just vasakpoolsed, Prantsusmaal on ametiühingud nende kontrolli all.
Miks konservatiivid ei kasuta õilsaid loosungeid oma võitlustes? Sest erinevalt vasakpoolsetest ei peta nad oma toetajaid – kui võideldakse rahvuse püsimise eest oma kodumaal, nagu Eestiski, siis lihtsalt ei saa olla salliv kõigi sisserändajate vastu ja armastada kedagi, kellest võib järgmisel hetkel saada islamiterrorist. Konservatiivid sellepärast ei karjugi koos teistega “Welcome, refugees!”
Sellest johtuvalt võiksid noored aru saada, et see kõik, mis toimub poliitikas ja ideoloogiate heitluses, ei ole kuidagi mõõdetav mõistetega “sallivus”, “inimlikkus” ja “armastus”. Kes neid võitlusvahenditena välja pakub, on valetav lurjus. 2016. aastavahetusel käperdasid sajad migrandid Kölnis ja Saksamaal tuhandeid noori saksa naisi – see oli massiahistamine ja kui keegi tahab migrantide tulekut mõõta ainult “sallivuse” ja “armastusega”, satub teisele poole rinnet nende naistega, keda käperdati. Igal nähtusel on oma varjuküljed ja seda on ohtralt just massirändel, kus väga paljud ei rända millegi eest põgenedes, vaid teevad seda kergemat elu otsides.
Kui noored soovivad poliitikasse minna, ideoloogiatega ühineda ja barrikaadidel võidelda, siis on see nende valik – ainult et seda ei saa, ei maksa ja ei tohi võtta kui võitlust “heade poolel pahade vastu”. Sest siis olete te juba ise kellegi jaoks paha ja on alati võimalus kokku põrgata teise poole “headega”, kes võitlevad samuti oma ideaalide eest.
Kui noored tahavad olla õiglased, saab alati välja astuda kiusatute poolt ja kiusajate vastu. Kui tahetakse olla salliv, siis eeldab see kõigi sallimist, vahe tegemine neil, keda sallitakse ja keda võib vihata, ei ole enam sallivus. Armastus on puhtisiklik nähtus, seda ei saa leida sotside ridades. Inimlikkus aga on see, kui abivalmis ollakse ka nende vastu, kes on vastumeelsed. Kõike seda ei saa teha poliitikas ja ideoloogilistes heitlustes.
Vasakpoolsetest soovitaks noortel kaugele hoida, nende kaudu on tee veriste kokkupõrgeteni kõige tõenäolisem – suurem osa genotsiidist on selle tiiva töö, isegi Hitleri partei oli “rahvussotsialistlik”.
Noored, ärge laske poliitikutel ja ideoloogidel endalt lapsepõlve ja noorust röövida – see on aeg mängudeks ja suudlusteks, mitte taplemisteks barikaadidel.
Uued Uudised
