06.04.2021
AstraZeneca vaktsiin
Paljuräägitud vaktsiini AstraZeneca ümber valitseb suur segadus: ühed spetsialistid räägivad selle ohtlikkusest ühte, teised vastupidist ning kõik see kokku suurendab selle vaktsiini vastu vaid ebausaldusväärsust ning tekitab inimestes, kes end juba sellega vaktsineerida lasknud, ärevust. Sama ajal kui eliit naerab vaktsiinieitajaid ja kõhklejaid välja, nimetades neid vandenõuteoreetikuteks ja koroonabandiitideks, siis tegelikult on inimestele ainult valetatud.
Euroopa Ravimiamet (EMA) teatas täna, et ei ole endiselt otsustanud, kas AstraZeneca vaktsiin põhjustab tromboosi; veidi varem oli selle kõrge ametnik usutluses öelnud, et selge seos on olemas.
EMA ravimiohutuse komisjon tõdes, et “ei ole veel järeldusele jõudnud ning hindamine hetkel kestab”. Ravimamet lubas otsuse teatavaks teha kolmapäeval või neljapäeval, vahendas BNS.
Euroopa Ravimiameti vaktsiinide osakonna juhi Marco Cavaleri sõnul on AstraZeneca koroonaviiruse vaktsiin seotud tromboosi juhtumite esinemisega.
Itaalia ajalehele Il Messaggero antud intervjuus lausus ekspert: „Minu arvates võime nüüd öelda, et on selge seos vaktsiiniga.“
Cavaleri sõnul pole siiski üheselt mõistetav, mis täpselt vaktsiini juures seesuguse reaktsiooni esile kutsub, vahendas AFP. Samas rõhutas ta, et vaktsiinist saadav kasu kaalub ikkagi üles sellega seotud ohud.
Eesti ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiiski sõnul otsustas komisjon, et alla 60-aastastel juba AstraZenecaga süstitud inimestel tasub teine doos ka ära teha. Eile kogunes riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et arutada AstraZeneca vaktsiini teise doosi manustamise küsimust alla 60-aastastel inimestel ja selle vaktsiini kasutamise soovitused taas üle vaadata, kirjutab Maaleht.
“Soovitus on teha teine doos kokkulepitud ajal. Ravikuuri lõpuleviimiseks ja täiskaitse tekkeks on vaja kahte annust ja tõenäosus, et pärast teist annust tekiksid need tõsised harvaesinevad tromboosid koos trombide vähesusega, on väga väike,” ütles Kiisk.
Üldist trombiriski, näiteks jalaveenide trombi või ajuinsuldi riski AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimine Kiiski sõnul ei suurenda.
Komisjoni juht Maris Jesse: “Kui inimesel ei tekkinud tõsiseid terviseprobleeme 1. vaktsiinisüsti järel, on ekspertide hinnangul väga väike võimalus, et need võiksid avalduda 2. doosi järel. Kindlasti peaksid kõik vaktsineeritud oma tervist pärast vaktsineerimist tähelepanelikult jälgima ja vajadusel pöörduma nõu küsimiseks arsti poole.”
Delfi kirjutab, et Tallinna keskhaigla oli tipp-poliitikuile lubanud, et neid poogitakse täna Pfizeri vaktsiiniga. Sekkuma pidi riigikantselei. AstraZenecast kuuldes loobus hoobilt süstist Riigikogu esimees Jüri Ratas. Vaktsiinist loobus ka kultuuriminister Anneli Ott.
Veel pühapäeva õhtul oli Jüri Ratas kindel vaktsineerija. „Samuti kavatsen kasutada mulle kui Riigikogu liikmele lubatud COVID-19 vastast kaitsesüsti – tuleval teisipäeval Ida-Tallinna keskhaiglas,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Vähem kui 48 tunniga muutis ekspeaminister aga meelt. Täna hommikuks tõmbas ta end nimekirjast maha.
Delfi allikate kohaselt oli Ralf Allikvee juhitav ITK saatnud ligemale paarikümnele seni veel vaktsineerimata Riigikogu liikmele teate, et nende väljavalitud päeval ehk täna süstitakse Pfizeri vaktsiini.
Lubadus kehtiski kuni eile õhtuni, mil asjasse sekkus riigikantselei. Vaktsiini vahetusest pooljuhuslikult teada saanud Stenbocki maja saatis seepeale ITK juhtkonnale kirja: valitsuse 12. märtsi otsusega kuuluvad poliitikud ja tippametnikud vaktsineerimisele AstraZenecaga. Seda põhjusel, et tõsta AstraZeneca vaktsiini avalikku usaldusväärsust.