Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans on Euroopas tuntud vasak- ja kliimaäärmuslike seisukohtade poolest ja nüüd on ta saanud sõna ka Eesti sotside korraldatud koosolekul.
BNS vahendab: “Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ütles sotsiaaldemokraatide korraldatud majanduskonverentsil “Tugev Eesti – uus vaade majandusele“, et Venemaa president soovib Euroopas võimule äärmusparempoolseid, kuid valimistel tuleks eelistada erakondi, kes hoiavad ühiskonda koos.”
Putin toetab hoopiski selliseid vasakpoolseid režiime, nagu need on Kuubal, Venetsueelas, Nicaraguas ja mujalgi, kommunistlikud Põhja-Korea ja Hiina on tema liitlased ning Venemaa suhted Suurbritanniaga olid head siis, kui seal valitsesid leiboristid.
Kes on need, kes Euroopas “ühiskondi” koos hoiavad, kas kliimahüsteerikud? Putini käsi ei ole mängus ei Hollandi talunike puhul, kes protesteerivad põllumajanduse laostamise vastu kliimameetmetega Hollandis – selle põhjustasid ikka samasugused kliimaäärmuslased, nagu Timmermans. Ka “kollaste vestide” liikumine Prantsusmaal algas kliimameetmetest, mis kergitasid kütusehinnad lakke.
“Meil on tarvis muuta hooned energiasäästlikumaks ning luua juurde taastuvenergia tootmise võimalusi,” rääkis Timmermans. Täpselt sama jutt, mis Eesti võimupoliitikutel – ei sõnagi enam jõukast ühiskonnast, ainult säästmised, külmetamised ja tihendamised.
“Rohepööret süüdistatakse hinnatõusus, kuid selle on siiski põhjustanud julgeolekuolukord ja koroonaviirus,” väidab vasakäärmuslane. Koroona on kahtlemata hinnatõusu tekitanud, kuid need tõusid ammu enne julgeoluolukorra halvenemist Euroopas – Eestiski kallines elekter juba kaks pool kuud enne sõda kõvasti. Kui Saksamaa asus juba ammu enne Ukraina sõda kliimavõitluse raames tuuma- ja söeeletrijaamu sulgema, kas see siis mõju ei avaldanudki?
Asepresidendi sõnul on vaja Euroopa majandust muuta nii keskkonna kui ka kliima hoidmiseks, ent järjest enam ka julgeoleku tagamiseks – see on paraku ülestunnistus, et just vastavasisulised majandusmuutused on ka hinnatõusud kaasa toonud, sest kui riigid loobuvad senisest tuuma- ja söeenergeetikast ning lähevad üle ebakindlatele taastuvalternatiividele, ongi hinnatõus taga.
“Kliimamuutustega kohanemiseks on oluline aidata ka riike, kelle tööstus ei saasta nii palju, ent kelle elukeskkond ja põllumajandus kannatab,” ütles ta ja lisas, et saaste ja heitmete vähendamine on üks osa konkurentsivõimelisest majandusest.
Taas vastuoluline väide – kui need riigid ise ei saasta, siis kust tulevad kannatused elukeskkonnale ja põllumajandusele? Saaste ja heitmete vähendamine konkurentsivõimet ei tõsta, sest kõik “rohelised” meetmed on tavapärastest kallimad, teevad seega ka kaubad-teenused kallimaks ning vähendavad konkurentsivõimet. Euroopa, kes on ennast rohepöördega kammitsenud, kannatabki juba konkurentsivõime kadumise all, andes oma majanduspositsioonid USA-le ja Hiinale ära.
See muudabki mõttetuks Timmermansi lause: “Tuleb mõista, et muutused on ülemaailmsed ning Euroopal on eelis kiiremini kohaneda ja muudatusi ellu viia.” Just vastupidi, Euroopa annab praegusegi eelise käest, sest teised majandushiiud ennast ei kammitse.
Uued Uudised