“Veatu” opositsioon väntab poliitikamaastikul Bollywoodi seebikaid

Kindlasti on enamik inimestest näinud neid suurte kinostuudiote seebifilme, kus üks pool on üdini kuri, teine aga läägelt hea – just sellist stsenaariumi kujundab praegu opositsioon meedia toetusel.

Nii Mart Helme umbusaldamisel kui ka kolmapäevases valitsuse infotunnis võinuks võõral inimesel jääda mulje, nagu inglid ründaks deemoneid. EKRE-le heideti ette räigust, naistevihkamist, valetamist ja veel kümneid surmapatte. Opositsioon, kelle lipukiri on alati olnud “Teen, aga ei vastuta”, üritas ennast näidata inimestena, kes pole kunagi midagi halvasti teinud – puhtad nagu prillikivid.

Justkui poleks küsimuste esitajate seas olnud “karu-väljund-organi”- Mikserit, korruptantide kohtuta hukkajat Randperet, uue valitsuse vastu sõtta kutsunud Kaja Kallast, “kanakaagutaja”-Ligit, “Malaisia-külmkapi”-Rõivast ja paljusid teisi vihaõhutajaid.

Just Reformierakonnast on võrsunud vastutamatuse tunne. Jürgen Ligi ei tunne mingit südametunnistuse liigutust sellest, et tema rahandusministriks olles pesti läbi Eesti tohutud summad Vene raha. Pevkur arvab endiselt, et temal pole ülearu kalliks osutunud idapiiri ehitusega mingit pistmist. Rõivas on enda tagandamisest hoolimata siiani veendunud, et tema on Eesti ajaloo kõige parem peaminister ja Kaja Kallas tunneb ennast pärlina, kes on vaja kiiresti sigade eest künast välja tõsta ja kroonijuveeliks kinnitada. Paraku on Reformierakonna võimutsemisega alati kaasnenud vastutatamatus, valetamine, stagnatsioon ja korruptsioon – aga ise lubavad nad võimule saades paradiisi.

Kolmapäeval peaministrit küsimustega pommitades ei tahtnudki opositsioon vastuseid, vaid nautis kõigepealt oma küsimusi ja ootas siis Jüri Rataselt alandlikke vabandusi, mida seekord paraku ei järgnenud. Kui komöödiameister Randpere nõudis valitsusjuhilt käsi Piiblil vannet – Püha Raamat olla tal kaasas – teatas Jüri Ratas väärikalt, et komödiant on liiale läinud ja tema tolamängudega kaasa ei lähe.

Kui opositsioon nii jätkab, siis võib varsti Riigikogu selge joonega kaheks eraldada – ühel pool on “head ja veatud”, teisel pool “halvad ja kurjad”. Ainult et “happy end“-i jaoks tuleb “paha” hävitada, ja “head” kibelevadki väitsa käiku laskma, verekapp teises käes. Randpere on ju veendunud, et inimesi võib ka kohtuta maha lasta…

Uued Uudised võivad “veatule” opositsioonile kinnitada – kuigi te arvate, et olete targad, puhtad, õilsad, ausad ja inimlikud, siis pole te siiski mingid inglid. Te olete samasugused inimesed nagu koalitsioonipoliitikud, samamoodi heade ja vigadega – te ei erine millegagi neist, keda te sõimate ja mõnitate. Kui, siis erinete just negatiivsel moel.