Veel üks maksusurve: elektrisõidukite tõttu väheneb aktsiisilaekumine tulevikus oluliselt

Aastaks 2030 väheneb bensiini- ja diisliaktsiisi aastane laekumine tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra, ja seda elektrisõidukite laiema leviku tõttu, selgub arenguseire keskuse raportist.

„Kümne aasta pärast on Eesti teedel prognooside järgi 85 000 elektriautot ja 2040. aastaks moodustavad need juba poole kogu autopargist,“ ütles arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane.

Raporti järgi väheneb 2030. aastaks aktsiisi aastane laekumine seega enam kui viiendiku võrra, aastaks 2040 aga juba 185 miljoni euro võrra. Lisaks aktsiisituludele kahaneb ka kütuselt laekuv käibemaksutulu.

„Kui elektrisõidukite kasutuselevõtt on arvatust kiirem, kahaneb maksubaas veelgi kiiremas tempos,“ märkis Uku Varblane. „Seega ei ole elektrisõidukite laiema leviku korral praeguse transpordimaksustamise loogikaga võimalik jätkata. Kütuseaktsiisi laekumise kahanemist võiks asendada autode registreerimis- ja aastamaksud, aga energiasäästu eesmärgil võiks olla veelgi mõjusam erasõidukite läbisõidupõhine maksustamine,“ lisas Varblane.

Varblase sõnul vähendab taastuvatest allikatest pärinevat elektrit tarbivate sõidukite kasutamine küll kasvuhoonegaaside emissioone, kuid vaid sellest ei piisa.

„Autoliikluse suurt ruumivajadust koos kõige kaasnevaga elektriajam ei lahenda. Keskkonnakoormuse vähendamiseks peaks autosõit olema vähem individuaalne ja rohkem kollektiivne, samuti eelistama võimalusel ühistransporti või teisi säästvamaid liikumisvõimalusi,“ märkis Varblane, kelle sõnul jäävad lahendamata ka energiamahukuse, liiklusohu, rehvide ja teekatte kulumisega kaasnevate peenosakeste probleemid.

BNS