26.02.2024
Ekskommunist ja tema tütar.
Reformierakondlane Eerik-Niiles Kross leiab Postimehes (25.02.2024), et Eesti meediamajad peaksid terminoloogias tegema enesekriitilise ja mõtestatud inventuuri ning mitte enam kasutama sõna „nõukogude“ neutraalses või koguni positiivses kontekstis. See puudutab ka Eesti NSV-st rääkimist.
„Viimane aeg on omaks võtta, et Kaja Kallas ja kõik, kes siin maal alates 1918. aastast on sündinud, on sündinud Eesti Vabariigis,“ kirjutab Kross.
Eestlaste vaade on selles mõttes tõesti selge, et 1940. aastal ja uuesti 1944. aastal okupeeris meid Punaarmee. Eesti liideti ebaseaduslikult Nõukogude Liiduga. 1991. aastal me taastasime riikliku iseseisvuse õigusliku järjepidevuse alusel. Vahepealne „Eesti NSV“ oli pelgalt okupatsioonivõimu administratiivne üksus, mil polnud Eesti riiklusega midagi tegemist.
Kuid ajalugu ei saa ümber kirjutada ja inimeste tollaseid valikuid olematuks muuta.
Peaminister Kaja Kallase isa Siim Kallas astus 1972. aastal Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmeks (olgu rõhutatud, et Eestimaa Kommunistlikku Parteid polnud iseseisva parteina olemas). See oli tema teadlik valik ja otsus, sest juhuslikult kompartei liikmeks ei saadud ega võetud.
Paljud eestlased astusid toona selle sammu. Eesti Vabariigi naasmist ei osatud või ei tahetud uskuda. Selles mõttes olid eestlased omaks võtnud Eesti NSV, meeldis see neile või mitte.
Ja nii saab täie õigusega öelda, et Kaja Kallas sündis 1977. aastal kommunisti perre ning kasvas üles kommunisti peres. Kui Kaja Kallas ei saanud valida oma sünniaega ja -kohta, siis tema isa Siim Kallase valikud oli tema enda teha. Vikipeedia andmetel lahkus Siim Kallas Nõukogude Liidu Kommunistlikust Parteist alles 1990. aastal, s.t tükk aega pärast Hirvepargi miitingut (1987), laulvat revolutsiooni (1988) ja Balti ketti (1989). Kaja Kallas oli juba teismeline tüdruk, kui tema isa parteipileti lauale pani.
Kui Eerik-Niiles Kross soovib, et me ei räägiks Eesti NSV-st, vaid suhtuksime sellesse kui meie rahvale jõuga peale surutud moodustisse, siis tundub, et Kross tahaks tegelikult maha vaikida Reformierakonna paljude poliitikute tegevuse ja valikud nõukogude ajal.
Ekspeaministrid Andrus Ansip ja Siim Kallas, endine kohtunik Rait Maruste, endine riigikogu esimees Toomas Savi ja küllap veel mitmed teised tuntud reformierakondlased alustasid oma poliitilist karjääri NLKP-s, mis oli meid okupeerinud riigi valitsev partei. Räägime parem Eesti Vabariigist, ütleb Kross.
Hästi. Aga ärme unusta, et nii mõnigi meid valitseva Reformierakonna liige teenis omal ajal „ausa kommunistina“ meid okupeerinud Nõukogude Liitu.
Veiko Vihuri,
teoloog ja kolumnist