05.01.2021
Veiko Vihuri Objektiivi konverentsil 2016. aastal.
“Loen Euroopa Inimõiguste Kohtu endise liikme Uno Lõhmuse pikast ja keerulisest arutluskäigust välja, et mida vähem rahvas saaks otsustada, seda demokraatlikum oleks riik, sest demokraatia ei seisne enamuse tahte teostamises, vaid võrdsuses.
Järgnev ei ole Lõhmuse, vaid minu mõttekäik, mis läheb referendumi teemast palju kaugemale. Arvan, et nii arutledes jõuame peatselt faasi, kus autoriteetsed juristid hakkavad väitma, et demokraatia tunnuseks ei ole üldsegi vabad valimised, mis on olemuselt lõhestavad ja ka autoritaarsete riikide poolt mõjutatavad. Vastupidi, valimised on ebavajalikud ja lausa ohustavad demokraatiat.
Valitsus moodustub iga nelja aasta tagant vastavalt kvootidele, mis näevad ette erinevate vähemusgruppide võrdse esindatuse riigijuhtimises. Vastavad arvutused teeb vabariigi valimiskomisjon. See on puhtalt tehnokraatlik, tabelitel ja nimekirjadel põhinev otsus. Iga kodaniku huvid on võrdselt ja tasakaalustatult esindatud.
Erakonnad võivad eksisteerida, aga nad saavad tegutseda üksnes liberaalse demokraatia alusväärtuste raamistikus, mistõttu ei ole maailmavaatelistel erinevustel nagunii suurt tähtsust. Populismi, autoritarismi või religiooni poole kalduvate poliitiliste ühenduste tegevus ei ole lubatud.
Poliitika on seega tehnokraatlik, teaduspõhine administreerimine. Kodanikkond on kaasatud, korraldatakse regulaarseid kuulamisi, lahendatakse kaebusi. Riik kannab kodanike eest hoolt sünnist surmani. Kõik on õnnelikud ja kellelgi ei tule pähe õõnestada kehtivat korda.
Igaks juhuks on asutatud siiski mõned ümberõppekeskused, mille asukoht ja hulk on riigisaladus. Sealt väljuvad eeskujulikud, inimõigusi ja liberaalset demokraatiat väärtustavad kodanikud.”
Veiko Vihuri, vaimulik, veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja ja portaali Objektiiv endine peatoimetaja