Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kui äraspidiseks on muutunud väidetavalt demokraatlik ühiskond ja et uuest aastast enam “paremat kui mullu” loota ei maksa.
“Äsja saabunud 2025. aasta alguses peab tõdema, et Eesti rahvas, kes maksva põhiseaduse järgi peaks olema kõrgeima riigivõimu kandja, on seda tõepoolest, kandes oma turjal kõrgeimat riigivõimu. Rahvas ei ole tegelikkuses (enam) subjekt, kes teostab riigivõimu, vaid objekt, kelle peal ja kallal teostatakse riigivõimu.
Riigivõimu saab teostada karistamatult, poliitilist vastutust kartmata, sest rahval ei ole hoobasid, et võimu teostajaid korrale kutsuda või välja vahetada. Isegi Karl Vaino aegsel ENSV juhtkonnal ei olnud säärast vabadust.
Mõned lääneriigid nõuavad Gruusias uute valimiste korraldamist, ehkki valimiste võltsimist ei ole tõendatud (ERR, 31.12: „Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola välisminister tegid teisipäeval ühisavalduse, milles kutsusid Gruusia võime kaaluma uute valimiste korraldamist, et juhtida riik välja poliitilisest kriisist“).
Millegipärast ei nõuta uute valimiste korraldamist Eestis, ehkki erinevalt Gruusiast, kus on võimalik pabersedeleid üle lugeda ja valimistulemuste õigsust kontrollida, meil see võimalus puudub. Ja erinevalt Gruusiast puudub meil kontrollitavate valimiste võimalus ka järgmisel korral, kui e-hääletamist ei lõpetata.
Me ei tea, millised olid 2023. aasta parlamendivalimiste tegelikud tulemused. Need, mis masinast välja kargasid, ei olnud seda kindlasti. Valimisi võltsiti, et tsementeerida ennast liberaalseks nimetav režiim. See, muide, on režiimi legitiimsuse nõrk koht. Kui valimiste protsess pole põhimõtteliselt vaadeldav ja kontrollitav ning on põhjendatud kahtlused, et tulemusi võltsiti, siis haihtub kogu režiimi legitiimsus, mis rajaneb ühiskondlikul kokkuleppel. Eestis on see juhtunud ja seetõttu puudub parlamendi praegusel koosseisul ja selle poolt moodustatud valitsusel legitiimne õigus valitseda. Nende võim püsib üksnes jõul ja välismaisel seljatagusel.
Eesti rahvas kandis oma turjal pärisorjuse koormat aastasadu. Saab näha, kui kaua kantakse oma turjal kõrgeimat riigivõimu, mis esineb justkui Eesti riigina, ent eelistab pigem Euroopa Liidu ja Ukraina lippe.
Üks on kindel – 2025. aastal läheb koorem raskemaks. Riigivõimu rahalised vajadused on tunduvalt kasvanud ja rahvas peab neid vajadusi rahuldama hakkama. Ja süües kasvab isu – mida rohkem me maksame, seda enam meilt nõutakse.”