Veiko Vihuri: Tõnis Saartsi “mõõdukas konservatism” tähendab istumist punaste äärmuslaste valitsuses ja teisejärguliste teemade kallal nokitsemist

Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri kommenteerib sotsiaalmeedias politoloog Tõnis Saartsi arvamust, et aeg olevat eristada mõõdukat ja äärmuskonservatismi kui katset panna konservatiive lõpetama võitlust oma väärtuste eest ning sundida nad kokkuleplusele.

“Saarts teeb uue lükke ja eristab nüüd „mõõdukat konservatiivsust“ „äärmuskonservatiivsusest“. Viimast iseloomustavat tema sõnul teistest vaenlase kuju loomine ja kompromissitus oma väärtuste eest võitlemisel.

Tõnis Saarts: „Lähtuvalt populistlikust ambitsioonist vaatavad parempopulismiga flirtivad äärmuskonservatiivid demokraatlikku poliitikat kui nullsummamängu, kus oma vastaseid ei peeta legitiimseteks konkurentideks (nagu teevad seda mõõdukad konservatiivid), vaid «vaenlasteks». Me kõik teame, mida tuleb teha vaenlastega – maha suruda, minema pühkida. Siit ka liberaalidega igasuguseid kompromisse välistav vaade konservatiivsete väärtuste kehtestamisel, olgu selleks sisseränne, pereväärtused või rahvuslik suveräänsus.“

Nüüd võiks mõtlik kodanik sisse hingata ja küsida: oot-oot, millised poliitilised jõud on viimastel aastatel rääkinud vihaselt ja välistavalt oma oponentidest kui Kremli kasulikest idiootidest, putinistidest ja Prigožini koostööpartneritest? Millised Eesti erakonnad on välistanud koostöö ühe teatud erakonnaga? Millised poliitilised jõud on kompromissitult läbi surunud homoabielu ning avanud uue rinde soomuutmise vallas, kuulamata seejuures mitte kedagi? Millised erakonnad praegu demokraatiat jalge alla tallavad?

Ja veel. Saartsi poolt eksisteerida lubatud „mõõdukas“ konservatiivsus on selline, mis igasugu hungveipingide võidumarsile läbi institutsioonide mitte kuidagi vastu ei hakka, vaid on hea meelega koos punaste äärmuslastega ühes valitsuses ja nokitseb moe pärast mingite teise järgu teemade kallal.”