Vene luuraja Eesti esindusülikoolis – kuidas see juhtuda sai?

Eelmisel nädalal tuli šokeeriv uudis: kaitsepolitseiamet algatas Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitilise teooria professori Vjatšeslav Morozovi suhtes uurimise ja esitas mehele kahtlustuse Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises. Vaenlane Eesti tippülikoolis on eriti suur skandaal, samavõrdne Herman Simmi või Deniss Metsavase omadega.

“Venemaa kodanik Vjatšeslav Morozov töötas Tartu Ülikoolis alates 2010. aastast. Ta tuli siia rahvusvaheliste suhete dotsendina, seejärel valiti ta Euroopa Liidu ja Venemaa professoriks ja viimastel aastal töötas ta rahvusvaheliste suhete professorina,” kirjutab ERR.

Esimene skandaalne moment tekib juba sellest, et see mees ülikoolis võeti tööle ajal, mil praegune Eesti Vabariigi president Alar Karis oli Tartu Ülikooli rektor.

Morozovit süüdistatakse luuretegevuses, aga lisaks sellele esines ta ju ka paljude auditooriumide ees rahvusvahelise poliitilise teooria loengutega – kui palju suutis ta oma kõnedesse Kremli agendat põimida ja sellega kuulajaid salamahti mõjutada? Muuhulgas imbus ta ka TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituuti.

“Ta oli projektidesse kaasatud, välismaal konverentsidel käis. Ühtegi põhjust ei olnud, selles suhtes tuli juhtum täiesti šokina./…/ Tema sõnavõttudest ei olnud seda järeldada, muidu oleks seda varem kuidagi hakanud liikuma organisatsiooni sees,” kommenteeris TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja Kristiina Tõnnisson.

“Laiemalt võttes on ülikoolid sihtmärk, sest seal on teadustehnoloogilist infot, seal on poolavalikke uuringuid, sotsioloogilisi uuringuid, mis võimaldavad Vene eriteenistustel Eesti ühiskonnas paremini sihistada sihtmärke. Ja loomulikult pakub teadusinfo ligipääsu inimestele ja institutsioonidele,” selgitas kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson.

Morozovi juhtum on häirekell, sest see peegeldab hästi praeguse Eesti venestava Kaja Kallase poliitikat – Ukraina sõja puhkemisest saati on Eestisse lastud nii venekeelseid ukrainlasi, kes tulevad kummalisel kombel Läände läbi agressorriigi, kui ka väidetavaid vene liberaale, kes on vallutanud Eesti venekeelse meedia ja edastavad seal oma agendat, mis enamasti pole meie-sõbralik.

Hoiatav ongi see, et Eesti riik usub venelasi, kes väidavad ennast antiputinistid olevat – ühest küljest võivad nad oma putinistlikku hoiaku varjata, aga teisalt on juba ilmselgelt nähtav see, mille eest on korduvalt hoiatanud kolumnist Ivan Makarov: vene liberaalid võivad olla Putini vastu, aga nad on samas räigelt Eesti-vaenulikud ja näevad meid mõttetu pisiriigina, mis nagunii kellegi poolt alla neelatakse.

Just need Vene liberaalid külvavad venekeelses meedias kui mitte Kremli, siis suurvenelikku impeeriumimeelset agendat kohe kindlasti, mõjutades sellega ka siinset venekeelset kogukonda. Nad võivad olla Putini vaenlased, aga nad ei ole Eesti sõbrad – aga neid võetakse Eesti liberaalide poolt kui liitlasi, ilmselt lootuses, et nad suunavad venekeelseid liberaalse maailmavaate poole. Vene liberaal pole sama, mis Lääne oma, ammugi mitte “uusväärtuste”-liberaal. Eesti soojendab madusid oma rinnal.

Kaja Kallase valitsetav Eesti on venestava sisserändepoliitikaga loonud julgeolekuohu, kus iga Ukraina sõja varjus ja selle põhjendusega saabuv venekeelne võib olla FSB agent – ja kindlasti on neid ohtralt.

Ülikoolid on venelastega varemgi semmida püüdnud: 2023. aasta 3. mail kirjutas Postimees, et “Rektorid paluvad ministritelt Vene ja Valgevene tudengite olukorrale kiiret lahendust. /…/ Rektorite hinnangul tuleks siinsetel Venemaa ja Valgevene tudengitel võimaldada Eestis õpingute lõpetamist ning hiljem ka õpingute jätkamist või tööleasumist. /…/ Rektorite sõnul jagavad need noored demokraatlikke väärtusi ja soovivad oma tuleviku siduda Eestiga.”

Vjatšeslav Morozov jagas ka “demokraatlikke väärtusi ja soovis oma tuleviku siduda Eestiga”…

Uued Uudised