19.12.2021
Venemaa välispoliitika tugineb Vene sõdurile. Pilt on illustratiivne.
Lugedes Venemaa NATO–le ja Ameerika Ühendriikidele suunatud nn. julgeolekuettepanekuid, on näha, et Venemaad häirib tõsiselt NATO laienemine, kus temal midagi kaasa rääkida ei ole. Nagu ütles vene välisministri asetäitja, on nad nõus juba „Järgmisel laupäeval läbirääkimiste laua taha istuma.” Meie jaoks on küsimus – milleks? Kas selleks, et järjekordselt mõni rahvusvaheline leping sõlmida?
Siinkohal meenutus riigiõiguse ajaloost: Venemaa ei ole kogu oma riikliku eksistentsi ajal täitnud täies mahus mitte ühtegi rahvusvahelist lepingut! Viimane lehmakauplemine oli vabakaubanduse lepinguga.
Ameerika Ühendriigid on teatanud, et ilma Euroopa partneriteta nemad seda ei tee. Igati mõistlik seisukoht. Kui üldse läbirääkimistele asutakse, loodan südamest, et muu nn. kodutöö tegemise käigus tutvutakse ühtlasi 2005. a. 12. veebruari „Postimehes“ käsitlemist leidnud vene ajaloolase L. Melsini koostatud ülevaatega „Vene välisministritest ja Moskva välispoliitikast“, kus tuuakse ära kunagise NSVL välisministri Andrei Gromõko kolm vene diplomaatia ja rahvusvahelise suhtlemise reeglit.
Need kehtivad ka tänapäeval, sest Venemaal ei ole selles osas midagi muutunud. Need kolm reeglit rahvusvahelises suhtlemises/läbirääkimistel on:
1. Nõudke kõike maksimaalselt ja ärge häbenege küsida. Nõudke seda, mis pole teile kunagi kuulunud.
2. Esitage ultimaatumeid. Ärge hoidke kokku ähvardustega, väljapääsuna tekkinud olukorrast pakkuge läbirääkimisi. Läänes leidub alati neid, kes selle sööda alla neelavad.
3. Alustage läbirääkimisi, ärge taganege mitte üks samm. Nemad ise pakuvad teile osa sellest, mida palusite. Kuid ka siis ärge nõustuge, vaid nõudke rohkemat. Nad nõustuvad ka sellega. Ja kui te olete lõpuks saanud kolmandiku või poole sellest, mida teil ei olnudki, siis võite end diplomaadiks pidada!
Praeguseks kujunenud olukorras läbirääkimisi alustades tunneks Venemaa end n.ö . „kõrvust tõstetuna“. Kui üldse mingite läbirääkimistega nõustuda, siis omapoolsetel tingimustel ja samas toonis kui Venemaa nõudmised NATO laienemise suhtes:
1. Tagastada Gruusiale okupeeritud Lõuna -Osseetia .
2. Tagastada Ukrainale Krimmi poolsaar.
3. Lõpeteda Vene okupatsioon Donbassis ja kogu Ida–Ukrainas.
4. Tõmmata tagasi oma esialgsetesse baasidesse Ukraina piiri taha koondatud väekontingent.
Lääneriikide ähvardused, et kui Venemaa nüüd veel Ukraina suunal agressiooni laiendab, vaat siis kehtestame senisest rangemad sanktsioonid, ei ole Venemaale argumendiks. Venemaa arvestab vaid reaalse sõjalise vastujõuga. Ja selleks jõuks on Euroopas, õigemini kogu maailmas vaid NATO .
Ando Tulvik, EKRE Volikogu liige