06.05.2022
Meil on pikalt vaieldud selle üle, kas tuleks ümber nimetada vene saatkonna ees kulgevat Pika tänava lõiku Ukraina auks. Asuti ka allkirju koguma – nii poolt kui ka vastu, nii et jälle üks lõhe.
Tegemist on muidugi kunstlikult keeruliseks tehtud probleemiga, umbes nagu mr Beani ümberriietumisega kaldal. Tegelikult on küsimus lahendatav ülilihtsalt.
Eestlased ei peaks oma ajaloolist tänavat ümber nimetama, sest linnas on olemas teisigi, ka uuemaid tänavaid. Ja võiks, vaatamata linnapea arusaadavale orientaallembusele, püstitada punase rassisti ja pedofiili Mahatma Gandhi kuju jaoks sadade tuhandete eurode eest ettevalmistatud platsile Mustamäel hoopis mälestusmärgi Ukrainas mõrvatud lastele. Ja tellida see ühelt Eestis veel elavatest normaalsetest kunstnikest, näiteks Tauno Kangrolt. Et ei oleks seal õõvastavaid koletuslikke päid, lauljaid Diogenese tümpsutünnis ega sammalduvast tšehhi klaasist riste.
Ja Pikal tänaval asuv vene rööveldiplomaatide poolt väärkoheldud aus maja, kust nad juhivad eestivastaseid jõuke ja õhutavad vaenu meie riigi ja rahva vastu, tuleks vabastada. Koligu sealt välja ja kogu moos. Ütleme nii, et ajalooline hoone on avariilises seisundis, ka selle seinu uuristanud lutikate tõttu, ja muinsuskaitsjad soovivad seda päästa. Suur osa vene nuhkdiplomaatidest on niikuinii välja saadetud ja pole neil nii suuri ruume vaja midagi. Tuleb teha sanitaarremont, desinfitseerida ruumid furatsiliiniga ja üürida tasuta välja ukrainlastele. Mitte igaveseks, vaid seni, kuni natsi-Venemaa jõugud saavad Ukrainast minema kihutatud.
Venemaa saatkond Tallinnas tegi eile võõrustajamaa välisministri Eva-Maria Liimetsa aadressil avalduse, milles ründas ministrit siin aastaid viha õhutanud zombide polgu aktivisti riigist väljasaatmise pärast. Sealjuures just neil päevil koordineeris saatkond täiesti avalikult laibapolgu plaane. Siin pole teile mingi Kaluga oblast, seltsimehed. See siin on Eesti, sõltumatu rahvusriik, Euroliidu ja NATO liige.
See „saatkonna“ kontor on niivõrd jultunud, et sel ei peaks Eestis üldse kohta olema. See oleks nagu mingi kalmaar mutihunniku otsas: haarmed laiali ajanud, all üle-eestiline tunnelite labürint.
Rünnates meie ministrit, süüdistas saatkonnalaadne asutus teda nii sõda õhutavate vene propagandakanalite sulgemises kui ka kohalikest „välisagentidest“ (Venemaa ametlik termin) tegelaste korrale kutsumises.
«Absurdse «rahuvastase kuriteo ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise kahtlusega» fabritseeriti Eesti venekeelse väljaande Sputnik Media peatoimetaja Jelena Tšerõševa vastu kriminaalasi. Nende poliitilise tsensuuriaktide tulemusel jäi enam kui 400 000 Eesti elanikku (umbes kolmandik elanikkonnast) ilma ligipääsust objektiivsele ja tõepärasele teabele maailmas toimuvate sündmuste kohta,» teatas saatkond. Ilmselt nad ise ka muigasid, kui seda jama kirjutasid. Ei tea, mis pidu nad seal panid.
Oma ametliku statuudi täiesti minetanud ja ennast häbistanud saatkond, mis peremehitses ja räuskas meie Vanalinnas aastakümneid, peaks sealt koheselt välja kolima. Riik, mida ta esindab, on varastanud sadu lennukeid, tapnud kümneid tuhandeid inimesi, varustanud terroriste ja anastanud naabrite maid, pommitanud puruks teatrid, haiglad ja koolid.
Aga kindlasti leiab nendele uue kohakese Venemaa kodanike häältega võimule saanud linnapea Mihhail Kõlvart, kunagine našistide laagri kunde. Nõudku sõjakad külalised kusagil äärelinnas seda, et me kõik siin hakkaksime sõimama ukrainlasi fašistideks, pidama „vabastajate“ poolt surnuks piinatud naisi „rezinovaja Zina’deks“, tundma kaasa marodööride armee muudelegi kangelastegudele ja Venemaa poolt Ukrainasse lähetatud imikute vägistajatele.
Nautigu ise oma Solovjove ja Skabejevaid. Omas kodus.
Go home!
Ivan Makarov