Venemaa väikerahvaste esindajad paluvad kirjas Riigikogu esimehele abi Kremli assimileerimispoliitika vastu

Venemaa väikerahvaste esindajad, baškiiri, burjaadi, ersa, kalmõki ja tatari rahvusliikumiste aktivistid, pöördusid Riigikogu poole avaliku kirjaga, milles viitavad üha süvenevale assimileerimis- ja venestamispoliitikale Venemaal. Samuti on alustatud uue poliitiliste repressioonide lainega aktivistide ja põlisrahvaste rahvuslike organisatsioonide vastu.

Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale adresseeritud kirjas on toodud välja mitmeid konkreetseid fakte, kuidas takistatakse rahvusliikumiste ja religioossete organisatsioonide tegevust ja kuidas piiratakse ebaseaduslikult nii sõnavabadust kui ka kogunemisvabadust, sekkutakse rahvusesinduste töösse ja represseeritakse väikerahvaste esindajaid.

Kirja autorid juhivad Eesti poliitikute tähelepanu poliitiliselt motiveeritud kohtuotsusele, millega keelustati Baškortostani avaliku organisatsiooni tegevus, lisaks on dokumendis toodud välja terve hulk kohtuasju Tatari, Ingušsia, Kalmõki, Tšerkessia ja Burjaatia rahvuslike liikumiste liidrite vastu.

Eriliselt on rõhutatud läbipaistmatust järgmiste mõrvajuhtumite uurimisel: Aslan Žukov, Adõgee Khase aktivist – Tšerkessia noorteliikumine (2010), Muslim Khašagulgov, Ingušsia aktivist (2018); samuti on nimetatud Burjaatia inimõiguste edendamise organisatsiooni asutaja Jevgeni Khamaganovi mõrvakatset (2015) ning Inguššia aktivisti Rustam Lianovi inimröövi (2018).

Allkirjutanud mainivad ka põlisrahvaste keele kunstlikku marginaliseerimist koolihariduses, mis on sundinud aktiviste radikaalsemalt tegutsema.

Riigikogult palutakse:

1. mõista hukka Vene Föderatsiooni tahtlik põlisrahvaste poliitiliste-, kodaniku-, rahvuslike, religioossete ja kultuuriliste õiguste rikkumine;

2. tugevdada diplomaatilist survet Vene Föderatsioonile, eesmärgiga peatada põlisrahvaste assimileerimispoliitika;

3. juhtida erilist tähelepanu väga pakilisele vajadusele kaitsta põlisrahvaste keeli Vene Föderatsioonis ning taastada emakeeleõpe kooliprogrammides kohustusliku ainena;

4. nõuda rahvuslike aktivistide vastu suunatud tegevuse kohest lõpetamist ja poliitiliste vangide vabastamist;

5. kasutada kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi, poliitilisi ja diplomaatilisi sanktsioonimehhanisme Vene Föderatsiooni vastu, et peatada inimõiguste ja vabaduste süstemaatiline rikkumine;

6. nõuda Vene Föderatsioonilt kohest Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni nõuandekomitee neljanda arvamuse (ACFC / OP / IV (2018) 001) rakendamist;

7. kohaldada erinevaid võimalikke sanktsioone, piiranguid ja kitsendusi Vene Föderatsiooni ametnike vastu, kes on seotud põlisrahvaste rahvusliikumiste represseerimisega nende arvamusavalduste ja tegevuse tõttu põlisrahvaste õiguste kaitsmisel;

8. toetada põlisrahvaste kõiki püüdlusi inimõiguste ning identiteedi, keele, kultuuri ja traditsioonide kaitsmisel;

„Pöördume eestlaste kui inimeste poole, kes teavad, kui karm hind on vabadusel. Teile ei ole vaja rääkida sellest, kui raske on seista vastu assimileerimispoliitikale ja võidelda julmade katsetega sulgeda kõigi suud või kuidas kõige aktiivsemad meist on pidevas tapmis- ja vangistamisohus. Eestlased on läbinud need eksamid oma hiljutises minevikus. Ning kui ajalugu meile tõesti midagi õpetanud on, siis seda, et kuritegusid ei tohi tolereerida ja oma põhimõtete ning väärtuste üle ei kaubelda. Ootame väga teiepoolset toetust ja solidaarsust!“ ütles pöördumise initsiaator Sõres Boljajen.

Dokumendi allkirjastasid:

Fauzija Bairamova, Krimmi tatarlaste Mejlise juht

Rafis Kašapov, Vaba Idel-Uural liikumise kaasasutaja

Sõres Boljajen, injazor, ersade vaimne ja poliitiline juht

Arkadi Garajev, represseeritud inimeste Kalmõki regionaalse fondi esindaja

Vladimir Khamutajev, rahvusliku liikumise Negedel juht / Burjaatia inimeste kongressi president

Baškorti avalik liikumine

Dmõtro Dorovskikh, Kubani aktivist