Kui Reformierakond võimule tuli, oli Kaja Kallase valitsuse esimeseks sammuks välismaalaste seaduse lahjendamine, mille kohta ütles minister Andres Sutt, et see on mõeldud ennekõike odavtööjõu sissetoomiseks endise Nõukogude Liidu aladelt, kust tulevad mõistagi venekeelsed.
Sellest ajast on toimunud Eesti lausvenestamine, mille tagajärjel on vene keel muutunud Eestis autonoomseks ehk on ühiskonnaosa, kes saab kõik asjad vene keeles aetud. Ka Ukraina põgenikud on väitnud, et tulid Balti riikidesse, sest siin saab vene keelega hakkama.
Venestamist soodustavad väga paljud ettevõtjad – tasub vaid minna hommikul mõne Tallinna ehituse juurde ja näeb-kuuleb kohe, kuidas eestlasest ülemus jagab venekeelsetele töölistele ülesandeid vene keeles. Suur osa eesti ühiskonnast ei tundu arugi saavat, kuidas nad venestamist soodustavad.
Ja lisaks juhib Eesti haridussüsteemi puhvaika ja balalaikaga vene-globalistlik Kristina Kallas, kes lasti sellisele kohale hoolimata tema varasemast lubadusest jätta eestlastele vaid pastlad ja kannel.
Nüüd kurdab Eesti Pagulasabi, et ukraina noortel olevat keelebarjäär – see organisatsioon ise kuulub sellesse seltskonda, kes kaudselt ja teiste teede kaudu on hoopis soodustanud seda, et migrantidest saaks pretensioonikas oma õigustele rõhuv võõrkogukond. Ja ega ukrainlasedki keeleõppest väga hooli – kassanaised, kellel oli pikka aega rinnas silt “Õpin eesti keelt”, on endiselt üsna umbkeelsed.
BNS vahendab: “Eesti Pagulasabi uuringust selgub, et rände- ja pagulastaustaga noored soovivad küll aktiivselt ühiskonnaelus osaleda, uusi tutvusi luua ja oma oskusi arendada, kuid võimalusi piiravad pahatihti keelebarjäär, ajapuudus ja vähene teadlikkus pakutavatest võimalustest.
Uuring viidi läbi Eestis, Soomes, Iirimaal ja Taanis ning selles osales 227 noort vanuses 13–29 aastat. Eestis vastas küsitlusele 65 noort, kellest enamik olid pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Eestisse saabunud Ukraina pagulastaustaga noored.
„Piiratud keeleoskus ja vähene info olemasolevatest teenustest ja võimalustest on rändetaustaga noorte seas levinud väljakutsed. See rõhutab vajadust jagada teavet aktiivselt ning tagada, et tegevused oleksid kõigile ligipääsetavad sõltumata keeleoskusest,“ märgib organisatsioon enda teates.”
Nagu viimane lause ütleb, et pagulasabi ei toetagi keeleõpet – “tegevused oleksid kõigile ligipääsetavad sõltumata keeleoskusest” viitab ilmselgelt, et ukraina noortele tuleb asjad kätte tuua ka siis, kui nad keelt ei õpi, ja see ongi üks olukordi, kus nad seda õppima ei hakka, sest pole vaja. Nad õpiksid keelt siis, kui see oleks hädavajalik.
Eesti riiklik poliitika on suunatud sisserändele, eestlaste tahaplaanile jätmisele, võõrkeelte levikule ja “pagulasabi” moodi organisatsioonid võivad väita mida iganes, nende tegelik poliitika on alati suunatud migrantidele eeliste andmisele, mitte nendes vastutustunde kasvatamisele.
Ilmselt on tegelik olukord selline, kus ukraina noored saavad hakkama ka vene keelega, aga nad tunnevad ennast kõrvalejäetuna siis, kui näevad eesti noori omas keskkonnas tegutsemas – aga kas nad ikka on valmis keeleõppeks, et suuta eestlastega eesti keeles suhelda? Ja eesti noored kasutavad teistest rahvustest noortega suhtlemiseks inglise keelt.
Uued Uudised