13.09.2019
Tallinn-Helsingi tunnel kannab igati märgistust “Made in China”. Pilt on tehtud tunnelitutvustusel.
Kui mingit asja ülevoolavalt kiidetakse, siis tekib inimesel tavaliselt lõpuks siiski tunne, et midagi on valesti – nii ka lahealuse tunneliga põhjanaabrite juurde.
Algas ju ka Tartu tselluloositehase saaga suure kiidulauluga, mida kõike see tehas kogu Eestile annab, kuid tänaseks on kogu projekt vähemalt avalikkuse ees olematusesse sumbunud. Asi polnud mitte ainult tartumaalaste umbusus tselluloositootmise puhtuse suhtes, vaid ka arendajate jutt kiskus liiga vastuoluliseks, ja see tekitas vastumeelsuse ning kahtlused.
Sama on ka Vesterbacka tunneliprojektiga. “Peter Vesterbacka juhitava Finest Bay Area tellitud ja Soome firma Taloustutkimus poolt läbi viidud uuringu kohaselt toob Tallinna-Helsingi tunneli ehitamine ja käitamine aastani 2050 kahe riigi majandusse juurde ligi 300 miljardit eurot, millest 47 miljardit peaks tulema Eestisse,” vahendab Postimees.
Kogu see lugu on jälle üles ehitatud sellisele alusele, et tunnel toob meile ainult head ja kui miskit halba kuskil ongi, siis on see marginaalne. Kahtlustele lisab siiski hoogu see, et kui kogu maailmast tulevad hoiatused Hiina kapitali suhtes (isegi Euroopa Komisjonist ja hea näitena Montenegro teerajamiselt), siis Vesterbacka ei näe neis kohe mitte mingit ohtu.
Tunneli algataja on globalistliku taustaga ja kogu projekti osas tekib kartus, et selles pole grammigi arvestatud Eesti omariiklusega, alates tunneli ehituseks toodavast võõrtööjõust kuni selle ekspluateerimise meeskonna, kulude ja Hiina rahadele antavate tagatisteni Eesti arvelt – pärast ehitise valmimist võime me ennast leida võlgades, suure hulga võõraste ja maailma tõmbetuulte tunnelina.
Eesti poolel on alust kogu loos kahelda. Vesterbacka soovib tunneli valmis ehitada juba 2024. aasta lõpuks, riigihalduse minister Jaak Aabi hinnangul pole see aga realistlik.
Vesterbacka kinnitab seejuures, et tehnoloogiliselt on Hiina ettevõtete China Railway International Groupi (CRIG) and China Railway Engineering Companyga (CREC) võimekus piisav, et tunnel valmis ehitada 2–2,5 aastaga.
Enne seda on vaja, et Eesti valitsus algataks riigi eriplaneeringu. Esialgne taotlus ei olnud aga riigi hinnangul piisava infoga, nüüdseks on riik juba kolmandat korda selgitusi küsinud ja ootab juulikuust alates vastust.
Nii jääbki kajama kartus, et kui miski on liiga hea, et olla tõsi, siis see polegi tõsi. Kiirustamine aga pole kunagi hea, sest nii võivad halvad küljed alles tunneli valmimise järel ilmneda. Projekt oleks ehk tervitatav, kuid sellel on liiga palju kommunistlikku Hiinat küljes.
UU