EKRE Pärnu linna osakonna juht Janika Lillemets krooniti hiljuti Jaapanis kahekordseks maailmameistriks käesurumises, lisaks on ta saanud ka hõbe- ja pronksmedaleid.
Pärnu Armwrestling Clubi esindaja võistles kolmes kategoorias ja noppis neist kõigis medali. Kuni 70 kilogrammi kaaluvate naiste grand masters’i ehk üle 50aastaste klassis tuli Lillemets maailmameistriks nii parema kui vasaku käega surumises. Seniors-klassi (naiste tavakategooria) samas kaaluklassis võistlejate seas teenis ta aga pronksi.
Pärast viimatist võistlust käis ta oma harrastusest rääkimas nii ETV “Ringvaates” kui ka Kanal 2 “Telehommikus”, kõneldes, et käesurumine on tõsine spordiala, mis kogub aina populaarsust.
Äsja Jaapani maailmameistrivõistlustelt naasnud Lillemets tõi endaga kaasa kaks kuldmedalit ja ühe pronksi. Raamatupidajana töötav nelja lapse ema ning EKRE Pärnumaa piirkonda kuuluv Lillemets avastas käesurumise enda jaoks juhuslikult kolm aastat tagasi.
“Nägin plakatit, kus oli välja kuulutatud käesurumisevõistlus. Ridade vahel nägin ka naistekategooria open’it. Küsisin korraldajalt, et palju naisi on. Vastus oli, et ainult üks. Siis mõtlesin, et mina olen teine,” meenutas 50-aastane Lillemets, kes oli juba enne jõusaali regulaarne külaline.
“Mulle on kogu aeg meeldinud sellised ekstreemsed ja teistmoodi alad. Käesurumine tundus täpselt see,” märkis Lillemets “Ringvaates” ning lisas, et midagi sellist poleks ta osanud oma elust oodata.
Lillemets toonitas, et käesurumine on päris sport. “Seal on väga tugevaid tegijaid, nii mehi kui ka naisi. See on praegu väga tõusev trend ja spordiala. Juba Eestis tegutseb umbes 15 naist, mitte enam üks. Ei saa öelda, et ma Eesti parim olen. Kogu aeg on kannad kuumad ja keegi jõuab järgi,” rääkis ta.
Treenib Lillemets neli korda nädalas. “Tehnikat ainult kord nädalas, sest see on kõõlustele väga koormav. Rohkem ei ole sa võimeline seda tegema,” selgitas Lillemets ning lisas, et teistes trennides tehakse spetsiifilisi jõuharjutus kätele, õlgadele ja randmetele.