07.11.2024
ANTI POOLAMETS
Täna arutati Riigikogus Rail Balticu projektiga seonduvate asjaolude uurimiseks uurimiskomisjoni moodustamist, kus pidas kõne ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Anti Poolamets.
„Teema on selline, mis vajab tõsist arutelu, sest need summad on nii suured et see võib terve meie riigieelarve löögi alla panna. Ja kui me õigel ajal neid teemasid läbi ei hekseldada, võime sattuda olukorda, kus meie rabade keskel kõrguvad uhked ökoduktid, ja raudteed seal vahel ei olegi. Ei ole ühendust, ei ole Varssavit, ei ole isegi Riiat. Sellepärast on see uurimiskomisjon kindlasti kasulik ka Rail Balticu pooldajatele – ilmselgelt, sest hallid tsoonid töötatakse läbi ja see vähendab neid riske, et satute ise löögi alla. Nii nagu Lätis see ootamatult juhtus.
Kahjuks läks Valdo Randpere ära, ma oleksin tahtnud riigikaitselisi teemasid temaga rohkem diskuteerida. Jah, tema hakkas väga intensiivselt neid erakondi õpetama, kes on aastaid hoiatanud riskide eest, aastaid võidelnud riigikaitse eest. Aga Jürgen Ligi, Valdo Randpere ja teised on võidelnud hoopis kummaliste asjade eest, nagu ajateenistuse kaotamine. Ja head inimesed, me oleksime täna riigikaitselises pankrotis, kui Reformierakonna pikaajaline tahe oleks läbi läinud. Eks sellepärast ma imestan Reformierakonnas olevate erukindralite võimekust täna Jürgen Ligiga ühe laua ääres istuda ja teda veenda, et riigikaitset on päriselt vaja. Me nägime seda keerulist olukorda ka siinsamas puldis, kui pärast täiemahulise sõja algust tuli Jürgen Ligi siia pulti ja ütles: keskmaa õhutõrjet meil vaja ei ole. Selgus, et ikkagi on, nii et vaadake, kui nii ebakompetentsed inimesed on päriselt riigikaitset juhtinud ja Eesti valitsuserakonna ühe mõjukaima liikmega on tegu, siis ma muretsen tõsiselt Eesti riigikaitse tuleviku pärast, ka rahanduse tuleviku pärast. Põhjusega. Komisjone oleks vaja rohkem, küsida, kelle huvides oli kümme aastat võidelda ajateenistuse kaotamise eest. Miks selline soov tekkis? Kes seda tagant tõukas? Millise riigi huvides oleks Eesti kaitseväe pankrotti ajamine? Kas see oli rumalus või oli midagi veel?
Samamoodi oleks meil vaja uurimiskomisjoni Johanna Maria Lehtme osas, kuna prokuratuur ei ole millekski võimeline, politsei ei ole millekski võimeline, aga me tahame teada, kas näiteks siin saalis on inimesi, kes märgitud kaartidega said siia. Kas Slava Ukraini raha võidi kasutada valimiskampaaniaks? Ma tahan seda teada, kõik tahavad seda teada. Kui õiguskaitseorganid ei funktsioneeri, mis me siis teeme? Me tegime siin VEB Fondi komisjoni, mis andis meile olulist lisainfot 32 miljoni dollari varguse kohta, kadumise kohta. Aga see teema oli aegunud nagu ikka, nagu Tallinna Sadamgi.
Ehk nende komisjonide vajadus siin, vaadates minevikku, on olnud märkimisväärne. Just nimelt tuletan meelde VEB Fondi komisjoni. Tänu sellele oli võimalik isegi raamatuid kirjutada selle alusel, et tuvastada vähemalt tõde, isegi kui ei ole võimalik tegelasi vastutusele võtta. Aga ma tuletan veidi numbrite osas meelde. 2011 Briti konsultatsioonifirma AECOM hindas Eesti osaks 440 miljonit eurot. See on enam-vähem see, mida meil ühe-kahe aasta peale tahetakse panna. Aga lõppu ei paista. Nii et teema on tõsine. Tookord leiti, et tuleb kasutada olemasolevat trassikoridori, mitte mingit ülikallist liigliha selle projekti juurde panna. Nii et täna, kui Läti skandaal puhkes, puhkes see just ülikalli Riia keskraudteejaama, Rail Balticu jaama ümber ja Läti poliitikud avastasid, et neil seda raha ei ole. Siiamaani ehitus toppab. Kuigi meil oli ka häid uudiseid, et üks miljard Euroopa Liidust leiti sellele juurde. 2017 oli see summa, mis läheks Tallinnast Leedu piirini välja, 5,8 miljardit eurot. Me näeme ju erinevust.
Ja kuulake Läti poliitikute ütlusi, kes selle komisjoni lõid. Läti Vabariigi transpordiminister, endine transpordiminister Janis Vitenbergs ütles intervjuus: Euroopa Komisjon on ammu selgelt öelnud, et Euroopa Liidu vahendeid ei kasutata juurdepääsuteede, piirkondlike jaamade ja kaubatöötlemisparkide rahastamiseks. Kuidas meil on, tahaks selgust saada. Ja Vitenbergs ütles: ma ei tea, kas see oli minu eelkäijate hirm või lihtsalt hoolimatus, et valitsuse ja ühiskonna eest jäeti saladusse info tegeliku olukorra kohta, ma ei oska seda seletada. Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs ütles: Rail Balticu raudteeprojekt on nii sügavas augus, et võib oluliselt mõjutada praegust riigieelarvet. Ta leidis, et Rail Baltic on sajandi ja Läti ajaloo suurim projekt, millest võib saada sajandi suurim mure, mis puudutab iga Läti elanikku. Kulbergs tõdes, et tulekahju on väga suur ja see tuleb kustutada. Me peame mõtlema, kuidas rööbastelt välja sõitnud rong rööbastele tagasi saada.
Vaadates Eestit, siis Rail Balticu põhihädad on ikka samad: nõudluse probleem, keskkonna säästmise probleem, maavarade raiskamine, lõputu kulude kasv, Balti riikide ja Poola koostöö probleem, Euroopa rahastuse probleem, ülalpidamise probleem. Kust võtta raha rongide jaoks? Seegi on läbi mõtlemata. Nii et ma leian, et VEB Fondi komisjon tegi tõhusat tööd. Selles oli kokku lausa 40 komisjoni istungi jagu ja materjali kogunes palju, nii et ma usun, et ka siit selgub väga olulist infot ja see võib ka parandada riikide koostööd.
Ja ma toon veel ühe näite kultuuripealinna, Tartu kui kultuuripealinna projekti ajal siiamaani ei ole ilma jamadeta, konfliktideta saadud Tartu–Riia rongi tööle. Teeks need lihtsad asjad ära. Ka riigikaitseliselt muide, härra Valdo Randpere, raudtee on olemas ja soomukid liiguvad seda mööda ka praegu.”