Eestisse võib lisanduda lähiaastatel kuni 600 megavati ulatuses uusi gaasijaamu. Lisaks valitsuselt heakskiidu saanud Eesti Energia 100-megavatisele gaasijaamale hangib võrguhaldur Elering veel 500 megavatti reservvõimsust, mis saavad pigem samuti olema gaasijaamad.
Need pannakse käima, kui elektrit puudu on. “Hange on käimas. Huvi hanke vastu on. Päris tõsine huvi on. Registreerunud turuosalisi on jämedalt 30 ringis. Esitatakse tihedalt küsimusi. Hankele pakkumiste esitamise tähtaeg on käesoleva aasta juulis,” lausus Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp ERRile. “Tegemist ei ole baasenergia jaamaga. See aktiveeritakse loetud minutiteks, tundideks. Ja kui me vaatame aasta koond soojustoodangut ja võtame kokku need tunnid, kus ülejäävat soojust tekib, siis selle osakaal on ikkagi väga väike,” lausus Utilitas Tallinna juhatuse liige Janek Trumsi.
Seejuures on välja käidud, et tulevikus võiksid kõik põlevkivijaamad olla asendatud gaasijaamadega. See tähendab aga väga massiivset gaasiimporti Eestisse. Kas see on meie eesmärk? Ja milliseks kujuneb sel juhul elektri hind?
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Rene Kokk küsiski tänasel istungil peaminister Kristen Michali käest, et kui Eestis tahetakse elektri tootmiseks kõvasti gaasijaamu teha, siis kuskohast see gaas saadakse. Michal tõdes oma vastuses, et meie põllumajandus biogaasiga kogu vajadust ära ei kata, aga lootis saada gaasi sisse ostes, mis tegelikult ei ole mõistlik alternatiiv põlevkivienergiale.