EKRE fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme ütles Riigikogus riigieelarve teisel lugemisel peetud kõnes, et see eelarve on ideoloogiline, mitte majanduslik, et see pole üksnes numbrite tabel, vaid see on väärtuste ja valikute peegel.
Helle-Moonika Helme: “Meie küsimus valitsusele on väga lihtne. Miks peab kokkuhoid Reformierakonna vaatest algama alati inimese rahakotist, mitte riigi enda kuludest? Miks tuleb just perel oma ostud läbi mõelda, ettevõtjal iga väljaminekut põhjendada ja pensionäril iga eurot lugeda, aga riigi suurte kulude kriitiline ülevaatamine kuulutatakse justkui võimatuks? Kui opositsioon küsib, kust saaks kärpida, maalitakse kohe pilt õpetajate, politseinike ja pensionäride arvelt kokkuhoidmisest. Meie sellise valikuga ei nõustu.
Valik ei pea olema kõrgemate maksude ja nõrgemate põhiteenuste vahel, valik peab olema kõigile hädavajaliku ja riigi põhjendamata kulu vahel. Ja see muuseas ongi poliitika ja sellele, nagu me juba näeme, on tulevane valija andnud oma hinnangu: valitsuse kogu toetus on praeguseks hetkeks 11% millegagi. EKRE seisukoht on selge: riigil ei ole üksnes tulude küsimus, riigil on kulude ja prioriteetide küsimus.
Meie fraktsiooni esitatud materjalide järgi on EKRE teinud 46 muudatusettepanekut, millega taotleme kokku üle miljardi euro ulatuses kärpeid. Ja me tegime siinjuures teadliku otsuse. Nende ettepanekutega me ei küsi uusi kulutusi, meie näitame, millistest väljaminekutest meie hinnangul tuleb loobuda. Valitsusel on loomulikult õigus meiega vaielda. Aga siin tuleb vaielda sisuliselt, ettepanek ettepaneku haaval, mitte lamedalt, visates lauale süüdistusi. Tuleb põhjendada, miks konkreetne kulu on vältimatu, kellele sellest kasu sünnib ja miks kaalub see üles maksumaksja koormuse. Opositsiooni halvustamine ei ole eelarvepoliitika. Meie kõige suurem kärpeettepanek konkreetselt puudutab loomulikult Rail Balticut – 444,6 miljonit eurot, pea pool miljardit.
Meie seisukoht on lõpetada selle projekti rahastamine, mitte lükata sama arvet järgmiste aastate maksumaksjale. Valitsus peab vaatama, millised kohustused projekti jätkamisega kaasnevad ja millised oleksid lõpetamise kulud. Suure projekti puhul ei saa vastuseks olla üksnes see, et seda juba ükskord alustati ja nüüd peame sellega lõpuni minema. Rääkimata sellest, et iga päevaga tehakse ka Eesti loodusele pöördumatut kahju, sonkides üles väärtuslikku põllu- ja metsamaad ja rüüstates täitematerjalikaevandusi. See ei saa jätkuda. Ettevõtlustoetuse ja riikliku riskikapitali puhul taotleme 225 miljoni euro kärpimist.
Ettevõtluse toetamine ei pea tähendama seda, et ühtedelt ettevõtjatelt kogutakse maksudega raha ja teistele jagatakse seda toetustena, ilma et tulemused oleks avalikult ja veenvalt põhjendatud. Seal sees on juba niipalju korruptsiooni, et kui asjaomased instantsid oma tööd korralikult teeks, võiks ausalt öeldes päris paljusid tehinguid asuda uurima.
Meie nõuame läbipaistvust, kellele raha läheb, mille alusel saajad valitakse ja millist mõõdetavat tulemust maksumaksja vastu saab. Kui tekib huvide konflikti kahtlus, tuleb see sõltumatult välja selgitada. Aga juba enne järgmist rahaeraldist peaks olema selge, miks just see toetus on vajalik. Kliima- ja rohepoliitika kuludest taotleme esitatud ettepanekute järgi 73,1 miljonit eurot kärpimist. Ja meie mõõdupuu ei ole siin loosungi kõlavus, meie mõõdupuu on Eesti inimese elektriarve, ettevõtte konkurentsivõime ja riigi energiajulgeolek. Iga toetusmeedet tuleb hinnata selle järgi, mida see tegelikult annab, mitte selle järgi, kui õige poliitilise sildi see endale külge saab. Ja ka see on puhtalt ideoloogiline võitlus, kui keegi veel pole aru saanud, võitlus arengu ja taandarengu vahel, sest 13. sajandi tuulikud ajas ja tehnoloogias on tagasiminek, see on liberaalide eesmärk ja see on tegelikult piinlik.
Sama põhimõte kehtib ka väiksemate kuluridade kohta: ministeeriumide halduskulud, strateegiline kommunikatsioon, sihtasutused, lõimumis- ja võrdsuspoliitika programmid. Ükski asutus ega programm ei tohi olla sisulise hindamise eest kaitstud. Ka väiksema kulu puhul peab valitsus suutma öelda, miks see on vajalik ja kas sama eesmärki saab saavutada säästlikumalt.
Ka välisabi ja Ukraina toetamise puhul ei saa eelarve arutelu asendada moraalsete siltide kleepimisega. Meie ettepanek oli vähendada Ukraina toetamiseks kavandatud kulusid 126 miljoni euro võrra. Selle ettepanekuga mittenõustumine ei vabasta valitsust kohustusest selgitada raha kasutamise kontrolli, abi eesmärke ega seda, kuidas on tehtud valik Eesti enda vajaduste ja väliste kohustuste vahel. Niikaua, kuni Ukrainast igapäevaselt tuleb uudiseid ülisuurtest korruptsioonijuhtumitest, ei saa sinna seda raha anda. Riigikaitses peab iga euro teenima Eesti tegelikku kaitsevõimet.
Me nõuame hangete läbipaistvust, raha sihipärast kasutamist ja rikkumiste tuvastamisel vastutust. Julgeoleku tähtsus ei vähenda kontrolli vastutust, see hoopis suurendab seda. Meie jaoks on riigieelarves kokkuhoid vahend, mitte eesmärk omaette. Meie eesmärk on Eesti, kus inimene saab oma tööga hakkama, kus ettevõtja julgeb investeerida ja kus noor pere julgeb lapsi saada, kus kodu, laste kasvatamine ja igapäevane toimetulek ei muutu kättesaamatuks, kus kool, arstiabi ja turvalisus on riigi päris ülesanded, mitte kulud, millega inimesi iga eelarvevaidluse ajal hirmutada.
Ja ärge rääkige, et see kõik on paratamatu, ärge esitage ma poliitilisi valikuid loodusseadusena! Maksutõus on valik, toetusprogramm on valik, suurprojekt on valik ja ka otsus jätta mõni kulu tegemata on valik. Ja neid valikuid on selles eelarves selgelt näha. See on poliitiline ja ideoloogiline Eesti rahva tasalülitamise ja kannatustesse määratuse eelarve. Selle eest saavad kõik loomulikult tänada Reformierakonda ja Eesti 200 – seda riigivalitsemise läbikukkunud kooslust.
Meie ei lepi eelarvepoliitikaga, mille puhul inimene peab alati kohanema, aga riik ise muutuda ei taha.
Meie nõuame eelarvet, mis seab esikohale Eesti inimeste toimetuleku, meie riigi turvalisuse ning Eesti rahva ja kultuuri kestmise. Meie usume Eesti rahvasse ja Eestisse. Allakäigu haldamine ei ole meie ülesanne. Meie ülesanne on teha valikuid, mis annavad põhjuse loota paremale homsele.”