Riigikogu liige Kert Kingo ütleb, et paljud inimesed on temalt küsinud, kas ta ei karda kapo või prokuratuuri kättemaksu oma kriitiliste postituste ja sõnavõttu tõttu nende aadressil.
„Vaat selline on siis inimeste arvamus prokuratuurist ja kapost – kui julged kritiseerida, siis saabub kättemaks näiteks suvalise asja osas menetluse alustamisena,“ kommenteerib Kingo.
Kaja Kallas, kes leierdab pidevalt Eestist kui õigusriigist ütleb aga, et: kogu prokuratuuri usaldusväärsuse seab kahtluse alla kohtute tuvastatud riigiprokuröride seaduserikkumistest avalikult rääkija, mitte need seaduserikkujatest riigiprokurörid ise; õigusriigi alustalade õõnestajaks on seaduserikkumistest avalikult rääkija, mitte seaduserikkujatest riigiprokurörid; riigiprokuröride seaduserikkumistest avalikult rääkimine on taunimisväärne ja “õigusriigi” peaminister leiab, et riigiprokurörid ei peagi seadustele vastavalt käituma ja igas mõttes eeskuju näitama ning nende seadusterikkumistest avalikult rääkimine on nende isiklik ründamine.
23. septembri riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Kert Kingo Kaja Kallaselt: “Harju Maakohtu 22. oktoober 2021 otsusega taandati Riigiprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern kriminaalasja menetlusest. Taandamise aluseks olid kohtu poolt tuvastatud juhtiva riigiprokuröri rikkumised, kus juhtiv riigiprokurör Taavi Pern rikkus kahtlustatava kaitseõigust ja survestas kahtlustatavat, vassis arestimistaotluses sisaldunud eksimuse ümber ning rikkus kahtlustatava omandiõigust. Kohus on märkinud, tsitaat: “Taunitav on see, et prokurör oma viga ei tunnistanud. Seda üritati ilustada ja kinni mätsida. Taavi Pern kohtule vassinud.” Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. juuni 2022 otsuses omakorda tuvastanud narkokuritegudele spetsialiseerunud riigiprokurör Vahur Verte, kes töötab juhtivprokurör Taavi Perni alluvuses, tegevuses mitmeid menetlusõiguse rikkumisi. Riigikohus tuvastas muu hulgas, et prokuratuur on käitunud ebaausalt nii süüdistatavate kui ka eeluurimiskohtuniku suhtes, kes lahendas taotlusi prokuratuuri eksitava info alusel. Prokuratuur rikkus kahtlustatava kaitseõigust ning tema õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Tegu on olulise menetlusõigusliku rikkumisega ja prokuratuur rikkus kriminaalmenetlusõigust ja isiku põhiõigusi. Kummagi kohtuotsuse suhtes ei ole riigi peaprokurör Andres Parmas mitte mingit kommentaari väljendanud. Ja ta pole selles osas ka midagi ette võtnud, mis annab põhjust uskuda, et kõik see, mis toimus, on toimunud ja toimubki tema vaikival heakskiidul. Vastavalt prokuratuuri põhimäärusele esindab prokuratuur oma ülesannete täitmisel riiki. Ja kui riigi esindajad, kellelt eeldaks eeskujulikku, ausat ja seaduskuulekat käitumist, rikuvad jultunult oma ametikohta ära kasutades seadusi ja menetlusnorme ning selles osas ei võeta midagi ette, siis teie hiljutisi sõnu kasutades see on ohtlik riigi toimimisele. Kuidas teie hinnangul õigusriigis sellistesse asjadesse suhtuda?” “Hea peaminister! Teie olete see, kes siin kogu aeg räägib õigusriigist. Ja see on täiesti uskumatu, kuidas nüüd eelmisele küsimusele teie, kes te omate õiguslikku haridust, te olete advokaadikutsega, räägite, et riigiprokuröridega rikkumised, seaduserikkumised on minu isiklik asi. See ei saa isiklik asi olla, kuna ma rääkisin, et kohtuotsustega on need tuvastatud. Riigiprokurörid esindavad riiki ja see ei saa mitte kuidagi isiklik asi olla. Seda enam, kui seda räägib peaminister, kes räägib meile ka õigusriigist ja kellel on vastav haridus endal ka olemas. Ma sooviksin ikkagi teie hinnangut sellele, kas õigusriigis te peate sellist asja mõistlikuks, normaalseks ja lubatavaks, et riigiprokurörid oma tööd tehes rikuvad seadusi ja nii palju seadusi, et kohtud on pidanud vajalikuks need oma otsustes ära märkida. Kas teie leiate, et see ongi õigusriik? “Hea peaminister! Tundub, et ma pean teid ikkagi veidi harima. Kohtuotsused on nimelised. Mina ei ole olnud see kohtunik, kes need kohtuotsused on koostanud. Ja kui peaminister siiamaani veel ei tea seda, siis palun, teil on võimalus ennast kurssi viia, milline üks kohtuotsus välja näeb. Kohtuotsuses tuuakse välja rikkumised ja rikkunud isiku nimi ja milles need rikkumised seisnesid. Ja see ei saa isiklik olla, kui mina neid kohtunikke ei tunne isiklikult, mina ei ole nendega nendes protsessides osalenud. Ja see, kuidas teie praegust kohtutesse suhtute, see on lubamatu. Kohtutesse peab suhtuma lugupidavalt ja mitte rääkima siin, et see on kellegi Kert Kingo isiklik asi.”