Eile jõudis riigikogu suurde saali EKRE arupärimine sõjaaja kaitseväe kaudtulevõimekuse kasvatamise kohta, millele tuli vastama peaminister Kaja Kallas. Arupärimise andis üle Leo Kunnas.
Kunnas: “Kõigepealt, miks see arupärimine üldse teile on suunatud? See põhjus on tegelikult väga lihtne. Kaitseminister, ammugi Kaitseväe juhataja ei tee suuri otsuseid eelarve üle, neid teeb valitsus ja lõppsõna või viimane sõna seal on teie käes. Seepärast me ka küsime.
Käesolev arupärimine puudutab kaudtulevõimekuse kasvatamist. Meil praegu on 24 liikursuurtükki ehk Kõud, kui me esitasime selle eelnõu maikuus, siis oli neid 18, vahepeal me oleme kuus relvasüsteemi juurde saanud. Ja kui meil hetkel kehtivad plaanid positiivselt realiseeruvad, siis me saame 2026. aasta alguseks 36 liikursuurtükki ja kuus mitmikraketiheitjat ehk siis HIMARS‑it. Ja lisaks meil on praegu igas jalaväepataljonis üheksa järelveetavat 120-millist miinipildujat.
Aga kui me võrdleme seda võimekust näiteks Soome kaitseväega, kellel on 1690 suurtükiväe relvasüsteemi, siis me näeme, et see proportsioon on meie jaoks väga kahjulik või vähene. Meil lihtsalt ei ole piisavalt kaartulevõimekust, kaudtulevõimekust. See tegelikult on nagu jäänukina jäänud meil sellest eelmise kümnendi niinimetatud jõukohase riigikaitse ajast, mil oligi planeeritud ainult kaks suurtükiväepataljoni, mida oli juba siis ilmselgelt vähe ja ammugi Ukraina sõja viimase kahe aasta kontekstis, kus me näeme, et suurtükiväel on siin väga tähtis roll. Ja me ka loovutasime 67 suurtükiväe relvasüsteemi Ukrainale, mis siis vähendas meie seda vähest kaudtulevõimekust veelgi. Seda võimekust on liiga vähe, et meil oleks nüüdisaegse sõja tingimustes võimalik sõda edukalt pidada. Meil ongi olnud see küsimus, et kui me anname relvasüsteeme ära, kus on siis nende piisav asendusplaan. .
Mida on nüüd juba peaaegu aasta ametis olnud valitsusel kavas teha kaudtulevõimekuse kasvatamiseks lisaks eelmiste valitsuste poolt juba planeeritule? Sest praegu me viime ellu neid otsuseid, mida eelmised valitsused on teinud. Mida on kavas teha diviisi suurtükiväeüksuse loomiseks? Kui meil on nüüd oma rahvuslik diviis, siis on ju selge, et see ei ole päris täiskomplektne diviis ilma oma suurtükiväeüksuseta ja me ei saa brigaadidest neid suurtükiväeüksusi ära võtta ja neid sinna panna. Ja mida on kavas teha kaudtulevõime arendamiseks maakaitseüksustes? Ja mida on kavas teha jalaväepataljonide miinipildujapatareide moderniseerimiseks? Ja viimane: mis on kavas teha tulejuhtimissüsteemi moderniseerimiseks?
Loomulikult, et see programm ellu viia, see nõuab mõnevõrra suuremaid kaitsekulusid kui praegune 3,2%, sest sellest 3,2‑st me tegelikult anname ka Ukraina abistamiseks 0,25, mis valitsus on planeerinud, pluss me asendame, seda umbes 1% SKT‑st, mis me varasemalt Ukrainale oleme andnud, mis tähendab, et tegelikult me peame veelgi rohkem tõstma. Sest meil ju kõik see 3,2% ei lähe otseselt oma kaitsevõime tõstmiseks, vaid me osalt asendame, pluss me planeerime edasi Ukrainat toetada sõjaliselt, mis on õige otsus, aga see vajab täiendavaid ressursse.”