Täna kogunesid Toompeale riigikogu hoone ette sajad maa- ja metsaomanikud, kes nõudsid valitsuskoalitsioonist eramaale piirangute seadmise korral koheseid ja õiglasi hüvitisi, piirangutega maa asendamise võimalust ning lubatust kiiremast maamaksu tõusust loobumist. Meeleavaldajatele kõnelenud EKRE esimees Martin Helme ütles, et maaomanikel on rahvuskonservatiivide näol Toompeal ka sõpru, Isamaa eest püünele läinud Riho Terrase kõne kujunes valimispropagandaks ning sots Anti Allas vilistati üldse välja.
“Siin majas on teil sõpru küll, kahjuks me oleme vähemuses,” kõneles EKRE esimees Martin Helme Toompeale kogunenud sadadele maa- ja metsaomanikele. “Aga liberaalid, globalistid ehitavad ühiskonda, kus peremehi on aina vähem ja vähem ja sulaseid on aina rohkem ja rohkem. Sellele tuleb vastu hakata, sest Ilma peremeesteta ühiskond ei jää püsima,” lausus Helme aplausi saatel.
Reformierakonna esindaja ei julgenudki rahva ette tulla. Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik andis Riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle ettepanekud vajalikeks seadusemuudatusteks, seejärel tõttas Hussar ruttu Toompea lossi päästvate müüride vahele.
„Üle terve Eesti kohale tulnud suur maaomanike hulk näitab ilmekalt, et piirangutega seotud probleemid on teravad ja mõjutavad maaomanikke kõikjal, sõltumata nende elukohast,“ ütles Erik. „Ehkki me tahame täiesti tavalist asja – õigust elada, töötada ja ettevõtlusega tegeleda meile endale kuuluval maal – ei ole see paljude maaomanike jaoks enam iseenesest mõistetav. Inimesed tunnevad üha valusamalt, et nende elu ja soovid ei loe otsustajatele midagi.“
Eestis on statistilise metsainventuuri andmetel range kaitse all 50 000 hektarit erametsa, veel 150 000 hektarit on leebemate piirangutega. Maaomanik ei saa piirangute puhul oma maad kas üldse tulu teenimiseks kasutada või saab seda teha vaid osaliselt. Saamata jäänud tulu hüvitamise süsteem on aga ajale jalgu jäänud ning summad sarnasel tasemel aastast 2008. Eesti keskmine palk on näiteks selle ajaga tõusnud üle kahe korra.
“Eestis on tuhandeid perekondi kellele kuuluv mets ja maa on sissetuleku allikas endale ja oma perele, tihti pakuvad nad ka omakorda tööd teistele inimestele. Seejuures on kaitse alla võtmiseks väärt loodust leida just nende omanike maalt, kes on majandanud vastutustundlikult ja säästvalt. Loodust tuleb hoida, aga eraomanikule tuleb see ka riigi poolt õiglaselt ja koheselt kompenseerida,” rõhutas Erik, lisades, et võimupoliitikud on eraomandi puutumatust ja maaomanike õigusi piisavalt pikalt ignoreerinud ja ainuvõimalik viis siit edasi minna on asjaomaste seaduste muutmine viisil, mis tagab maaomanikele kindlustunde, et riik arvestab nendega.
Üks kõneleja rääkis, et ta ei saa oma metsa juba 20 aastat majandada, sest sealt avastati kunagi lendorava pesa, tänaseks on lendorav ammu läinud, aga majandada ikka ei tohi põhjendusega, et äkki tuleb tagasi…
Teine kõneleja aga märkis, et ta oli sel platsil meelt avaldamas ka kolm aastakümmet tagasi Interrinde vastu, kuid sellist Eestit, mis praeguseks on kujunenud, ta küll ei tahtnud.
Meeleavalduse algatas Eesti Erametsaliit, sellega liitusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talunike Keskliit, Eesti Omanike Keskliit, Lahemaa Maaomanike Liit ja Eesti Maaparandajate Selts. Oma toetusest teatas Eesti Jahimeeste Selts.
1992. aastal asutatud Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, mis koondab kokku ligi 10 000 metsaomanikku üle Eesti.
Samal ajal meeleavaldusega läbisid riigikogus valitsuskoalitsiooni häälte toel esimese lugemise valitsuse esitatud maamaksuseaduse muudatused.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõuga kaob 2026. aastast näiteks üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle vahemikus 5–1000 eurot, mis tähendab, et maksusoodustuse piiri ületava osa eest tuleb hakata tasuma maamaksu. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.
Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5 protsendilt 1 protsendile maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra 1 protsendilt 2 protsendile maa maksustamishinnast.
2025. aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50 protsenti ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50 protsendi suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus 10–100 protsenti. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.