EKRE esimees Martin Helme ütles “Esimeses stuudios”, et riigikohtusse pöördumise taga pole pettumine valijate valikus, vaid kindel soov veenduda, et hääletustulemustega pole mingil moel manipuleeritud ning häälte andmise ja ülelugemise protsess on kontrollitav.
“Kui mulle näidatakse ära, et need e-hääled on tõesti sellisel moel antud ja sellisel moel kokku loetud, et seal ei ole vigu sees, siis ma tunnistan, et selline on rahva tahe. Siis me teeme oma vigade analüüsi, läheme edasi ja järgmine kord teeme parema tulemuse. Aga praegu me ei saa rääkida, et me teame, mis on rahva tahe. Meil on poolte valimas käinud inimeste hääled antud viisil, mida ei ole võimalik tegelikult kontrollida, lugeda, tuvastada,” lausus Helme.
Helme sõnul on EKRE poolt riigikohtusse minek lõppkokkuvõttes kasulik kõigile, sest eesmärk on teha kindlaks, et Eestis toimuvad ausad valimised.
“Millega kõik inimesed nõustuvad, sõltumata sellest, millist erakonda nad toetavad: et meil oleksid ausad, läbipaistvad, kontrollitavad, demokraatlikud valimised, mis on kooskõlas põhiseadusega. Ehk siis meie kaitseme praegu põhiseaduslikku korda Eestis. Me tahame, et riigikohus tuleb meile ja avalikkusele appi ja sunnib valimisteenistust näitama, kuidas need hääled kokku loeti,” lausus ta.
Helme sõnul ei kahtlusta EKRE, et oleks toimunud valimissüsteemi häkkimine kusagilt väljastpoolt, probleem on e-valimiste regulatsioonis, mis on tema hinnangul pehmelt öeldes puudulik.
“Eestis pole e-valimised isegi ligilähedaselt vajalikul määral reguleeritud seadustega. Paberhääletuse puhul on kõik väga täpselt ära kirjeldatud,” märkis ta.
Helme sõnul ei ole erakond saanud siiani andmeid, mida valimisteenistuselt sooviti. Seega on valimistulemuste õigsus tema hinnangul praegu usu tasandil.
“Meie probleem on see, et meil pole andmeid, millega saaks meid ja avalikkust veenda. Kui need antakse, siis on võimalik need (väited) ümber lükata ja öelda, et meil on toimiv süsteem, ärge rohkem muretsege. /…/ Sina võib-olla usud e-valimisi, mina ei usu – aga see pole usu küsimus, see peab olema üleloetav, kontrollitav. Isegi seadus ütleb, et valimistulemuse kontrollimine peab olema avalik,” lausus ta.
Helme sõnul soovivad nad riigikohtult e-häälte tühistamist ning alles siis saavad vastavad ametkonnad otsustada, mis edasi saab: kas kehtivaks loetakse ainult paberhääled või korraldatakse uued valimised. “Kui uued valimised tulevad, siis kindlasti mitte sellisel viisil e-hääletust läbi viies,” lisas ta.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pöördus riigikohtu poole taotlusega tunnistada Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemus kehtetuks. EKRE peab valimistulemuste kindlakstegemise toimingut õigusvastaseks, juhtides tähelepanu, et e-hääletamisel esines mitmeid anomaaliaid ja tehnilisi tõrkeid, mis seavad kahtluse alla e-hääletamisel kasutatava infrastruktuuri töökindluse ja usaldusväärsuse.
Samuti peab erakond probleemiks, et e-hääletamise süsteem ei taga valimiste üldpõhimõtete järgimist ning riigikogu valimise seaduses puuduvad elektroonilise hääletamise ja tulemuste kindlakstegemise reeglid.
Allikas: ERR