EKRE saadik riigikogus Rain Epler esitas täna fraktsiooni nimel ettepaneku pensione vähendava tulumaksuseaduse muutmise seaduse teine lugemine katkestada, pidades seejuures kõne.
Rain Epler: „Eelnõu seletuskiri sõnastab selle eelnõu eesmärgi üsna otsekoheselt ja ütleb, et muudatuse eesmärk on suurendada maksutulu. Nagu sellel valitsusel kombeks, eelarvepositsiooni parandamiseks, maksutulu suurendamiseks ikkagi minnakse nendelt võtma, kellel niigi vähem on. Selles kontekstis ma räägin teile ühest vahvast vanaprouast. Et tema isikut siin mitte avalikuks teha, kutsugem teda Mariks. Kui Eesti vabaks lauldi, ei olnud Mari veel 40, jõudu ja energiat oli küllaga ja taassaabunud vabadus andis justkui tiivad. Mari sai tagasi vanaisa talu, tegi tööd ja selle kõrvalt taastas talu, oli valmis kartulikoori sööma. Mõnel läks lihtsamalt, võttis pangast 10 miljonit ja elas. Oli jutt, et võta, aga pane tagasi. See läks kuidagi meelest. Tal tütar siiamaani räägib, et vanemad on ka pensionärid, aga saavad hästi hakkama ja abi ei vaja. Mari ei kurtnud, mis seal ikka, tegi tööd edasi ja elas oma elu. Talu sai korda, vald andis kaunima kodu tiitligi. Kui need viimased Riigikogu valimised kätte jõudsid, siis oli Marist juba saanud pensionär. Kaja rääkis nii ilusasti selles klipis, naeratas ja lubas keskmise pensioni tulumaksust vabastada. Maril tuli heldimuspisar silmanurka. Ta mõtles, et mis siis, et see Siim on kahtlasi tegusid teinud ja et Ansip on selline kuri ja Ligi on ebaviisakas, aga Kaja on ikka selline kena tüdruk ja hoolib vanainimestest.
Mari andis rahuliku südamega oma ID-kaardi hooldekodu juhataja kätte ja ütles, et anna aga Kajale see hääl. Kui Kaja peale valimisi otsesõnu tunnistas, et ta valetas selleks, et hääled kokku saada, siis muidugi Mari marssis hooldekodu juhataja juurde ja tahtis ID-kaardi tagasi nõuda, et see tükkideks lõigata ja enam kunagi mitte valimistel osaleda, aga hooldekodu juhataja talle kaarti muidugi ei andnud, sest talle oli juba helistatud ja seletatud, et neid valimisi tuleb ju veel ja veel ja neid vanainimeste kaarte läheb tulevikus vaja veel. See oli liig mis liig. Aga vanainimesed on sitked. Mari mõtles, et ta on elus raskemaid asju teinud, kui jalgsi seitsme kilomeetri kaugusele valimisjaoskonda jalutamine. Tema tegi igatahes otsuse, et ta valimispäeva hommikul hakkab varem astuma, laseb oma hääle paberil valimiskasti ja kindlasti ta ei anna oma häält ei sotsidele, Reformierakonnale ega sellele uuele parteile, mis selle nimi oligi tal enam, meelde ei tule.“