Nagu arvata võis, valis Riigikogu täna Reformierakonna ja Eesti 200 häältega parlamendi esimeheks tagasi Lauri Hussari (Eesti 200) ja esimeseks esimeheks Toomas Kivimägi (Reformierakond), kelle mõlema tegevuse kohta on seni vaid kriitikat kostnud. Riigikogu teiseks esimeheks valiti sotside ja Isamaa häältega Euroopa Parlamenti ihkava Jüri Ratase (Isamaa, endine Keskerakond), kes sai EKRE kandidaadist Arvo Allerist kuus häält enam.
Kivimägi sai 48 häält, Ratas 27 häält ja Aller 21 häält. Üks sedel loeti kehtetuks. Lauri Hussari poolt hääletas 64 saadikut, vastu hääletas 28 saadikut ja kehtetuid sedeleid oli viis.
Seega jätkus olukord, kus koalitsioon sõitis opositsioonist üle ning pani sisuliselt paika kõik kolm riigikogu juhatuse liiget. Eelmiste parlamendi koosseisude ajal on kehtinud tava, et riigikogu teine aseesimehe koht kuulub suurimale opositsioonierakonnale, kes saaks juhatuses esindada opositsiooni huve. Praegusel juhul pidanuks see olema Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.
Sellele osutas ka erakonna esimees Martin Helme Arvo Alleri kandidaatuuri üles seades: „Üldiselt on Riigikogus kombeks olnud, et Riigikogu juhatuses on ka esindaja suurimast opositsioonierakonnast. See reegel läks eelmisel aastal lappama. Proovime, et see aasta läheks paremini. Arvo Aller on endine maaeluminister, töötab praegu meil sotsiaalkomisjonis. Arvo iseloomustamiseks võin öelda: esiteks tuleb öelda, et ta on Virumaalt pärit – Viru veri ei värise –, on töökas, on aus, peab sõna, ei ole kunagi hüpanud erakondadest üle ega reetnud ühtegi oma kaaslast. Kindlasti hakkab ta esindama Riigikogu juhatuses väärikalt opositsiooni huve.“
Hääletustulemus näitas aga midagi muud. Selle võttis kokku EKRE aseesimees Mart Helme sõnadega: „Hääletustulemused peegeldavad praeguse võimu agooniat, näitavad, et parlament on liikumas autoritaarsuse suunas. Jüri Ratas kui Isamaa esindaja on kontrollitud opositsiooni esindaja. See ei ole tegelikult võimule, koalitsioonile vastanduva opositsiooni esindaja Riigikogu juhatuses.“