Valimistel kandideerivate erakondade esindajad vaidlesid eile ETV esimeses “Valimisstuudios” riigikaitse ja julgeoleku teemadel.
Saates väitlesid lisaks EKRE-t esindanud Euroopa Parlamendi liikmele Jaak Madisonile Urmas Reinsalu (Isamaa), Hanno Pevkur (Reformierakond), Raimond Kaljulaid (SDE), Margus Tsahkna (Eesti 200), Neeme Väli (Keskerakond) ja Ilmar Raag (Parempoolsed).
Eesti ja Venemaa suhete teemal kinnitas Jaak Madison, et EKRE hinnangul ei ole Venemaaga võimalik suhteid parandada, kui Venemaa ise ei naase normaalsesse suhtlusse oma naaberriikidega. “Meil on raske suhelda riigiga, kes on tekitanud reaalse ohu Ukrainale,” sõnas ta.
Madison nõustus ka, et Vene diplomaatide arvu tuli vähendada, kuid kritiseeris samuti selle ajastust, nagu ka mõned kaasväitlejad. “Kolme nädala pärast möödub aasta sõja uuest etapist, aga alles aasta hiljem leitakse, et Vene diplomaadid pole diplomaadid, vaid pooled neist on agendid, kes tegelevad Eesti-vastase tegevusega ja me peaks nüüd teostama pariteetsust. Arvan, et kui see juhtub mõni nädal enne valimisi, siis see lõhnab valimispropagandana, et võita odavat populaarsust,” rääkis ta.
“Põhimõte, et meil on vaenuliku riigiga pariteetsus, pole küsimustki, et peame olema väga konservatiivsed ja pragmaatilised Venemaaga suhtlemises. Ei saa ette heita poliitikutele, eriti välisministrile, kui ta seda teeb enne valimisi, aga oleks pidanud tegema seda varem, sest aastaga suudavad vaenuliku riigi diplomaadid teha palju kahju,” lisas ta.
Poliitikud rääkisid ka sellest, milline peaks nende nägemuses olema Ukrainas käiva Venemaa sõja tulemus lisaks Ukraina võidule.
Madison kutsus üles mitte olema naiivne Venemaa suhtes. “Eesmärk peab olema võit Ukrainas, Ukraina territooriumi tagasi saamine ja Venemaa hoidmine neis piirides, kus ta on vähemalt 20-30 aastaks. Kui me vaatame Venemaa ajalugu, siis lootus, et see sõda lõpetab Venemaa sõjad aegade lõpuni, on utoopia. Seda ei juhtu kunagi, kui just Venemaa ei lagune kümneks riigiks ja tulevad seal mõistlikud inimesed. Aga täna reaalsus näitab, et 80 protsenti venelastest toetavad Vladimir Putini režiimi ja ei saa arvata, et ühe sõja võit muudab inimeste meelelaadi. Sellega tuleb arvestada ka, kui ehitame üles oma riigikaitset,” rääkis Madison.
Saates olnud poliitikud olid üksmeelel, et Lõuna-Eestis on harjutusvälja vaja laiendada, samas olid osad neist kriitilised valitsuse senise tegevuse suhtes Nursipalu harjutusvälja küsimuses.
Madison kinnitas, et EKRE hinnangul vajab Eesti Lõuna-Eestisse küll uut polügooni, ent temagi oli valitsuse kommunikatsiooni suhtes kriitiline.
“Nagu ka Reinsalu kritiseerib valitsuse tegevust, siis fakt on see, et kommunikatsioon on läbikukkunud. Kui inimesed kuulevad protsessi lõpus sellest, et nüüd see harjutusväli tuleb siia ja 21 talu peab kaduma, siis see pole õige. Kui sa selgitad inimestele variandid, miks osad kohad ei sobi ja kui jääbki Nursipalu ja on objektiivne selgitus, miks see on kõige parem ja kõige vähem kahju tekitav kohalikele inimestele, siis see on arusaadav. Aga see protsess on ära jäänud ja nüüd on „tore“, kui kuu enne valimisi Kaja Kallas teenib poliitilisi punkte, et me tõmbame nüüd natuke pidurit ja ootame, siis see ka on natuke inetu. Pole ilus, et enne valimisi rahustame ja siis pärast läheme samamoodi edasi,” rääkis Madison.
Erakonnad on üksmeelel, et kaitsekulutused peaksid olema vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Jaak Madison kinnitas, et kolm protsenti SKT-st kaitsekuludeks on miinimum, mida teha. “Me räägime hetkeolukorrast, kus meil tuleb taastada ja suurendada kaitsevõimekust kiiresti, joostes võidu ajaga, et parandada lünkasid, mis on jäetud parandamata 20 aastat,” ütles ta.
Madisoni hinnangul võiks kaitsevaldkonna tugevdamiseks laenu võtta. “Me rääkisime kaks-kolm aastat tagasi, kui laen oli odav, et võtame riigikaitselaenu, parandame lüngad kiiresti. Kui me räägime riigikaitse võimekusest, riigi püsima jäämisest, kaitsevõimest, mis on kõik kogu alus, siis pensionid, majandus, heaolu tuleb pärast seda, kui riik on kaitstud. Kui selleks on vaja võtta miljard, võtame, kui vaja kaks miljardit, võtame. See on kõige olulisem asi, mida tuleb täna teha sellepärast, et seda pole tehtud ehk muud varianti me täna ei näe,” selgitas ta.
Jaak Madisoni sõnul on Eestis tulnud justkui üllatusena varjendite ja varjekohtade vajalikkus. “Sisejulgeolek on ääretult oluline. Kõige hullem on see, et oleme Ukrainas käiva sõjaga alles avastanud, et tõesti, inimesed surevad elumajades, pommid kukuvad. Nagu heureka, mis juhtub sõjas Venemaaga,” rääkis ta.
Madison lisas, et kui mõne aasta eest oli Riigikogu riigikaitse komisjonis Soome eeskujul arutelu, kas panna arendajatele kohustus mingist pinnast suurema hoone rajamisel ehitada sinna juurde ka varjendivõimekusega parkimisala, siis kurdeti, et hind tõuseb kümme protsenti. “Lõpuks on küsimus, et soomlased on nõus maksma kümme protsenti rohkem korteri eest, et oleks turvalisus ohu korral, aga meie pole nõus, me loodame, et keegi meid kaitseb,” kommenteeris ta.
Madison rõhutas veel korraliku juhtimisahela tähtsust laiapindses riigikaitses. “Nüüd õnneks me oleme jõudnud selleni, et oleme andnud juhtimise rolli päästeametile. Aga edasi on küsimus selles, kui palju ressurssi me päästeametile anname,” lisas ta.
ERR oli palunud ka kolmel eksperdil anda debatis osalenutele hindeid, kus Madison oli üks tugevamaid.
Meelis Oidsalu, Praxise riigivalitsemise ekspert: „Jaak Madisoni algus oli üks paremaid, suutis kohe luua vastanduse Reformierakonnaga. Kui Hanno Pevkur oli ausalt tunnistanud, et järgmisel neljal aastal tehakse ära eelmisel aastal otsustatud asjad, suunas Madisson jutu tulevikule ja lõi kujutluspildi tulevikku vaatavast EKRE-st ja arengute sabas kõndivast Reformierakonnast. Saate keskel pani Madison teise käigu sisse, süüdistas Hanno Pevkurit.“
Veel hinnanguid: „Jaak Madison pidas hästi vastu.“, „Vastused poliitiliselt ebamugavatele küsimustele olid väitluse keskmisest sisukamad.“