Teisipäeval toimus Riigikogus lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, mille käigus kritiseerisid EKRE saadikud karmilt selles sisalduvat vastutulekut pedofiilidele. Sellel teemal rääkis Kert Kingo.
“Head istungi jälgijad! Piinlik, häbi ja piinlik on koalitsioonisaadikute pärast. Riik peaks garanteerima, peaks kindlustama ja välistama kõik võimalused, et pedofiilid pääseksid lastega töötama. See eelnõu, need muudatused seda ei garanteeri. Nagu juba öeldud on – seadus peab olema kõigile üheselt arusaadav. Argument, et meie tahame näha niimoodi ja meie arvame niimoodi, peab kajastuma ka tekstis. Siin käis palju selliseid hämamisi.
Ma loen nüüd ette, kuidas see seaduse tekst on. Lastekaitseseaduse §-s 20, mis on selle kõige arutelu keskmes, on öeldud: isik, on loetletud siis paragrahvid, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile taotluse lapsega töötamise keelu ümberhindamiseks. Juba ainuüksi see välistab selle, et järelikult ei saa olla eluaegset keeldu, sest juba on võimalus seda ümber hinnata. Meie EKRE-ga esitasime, jah, muudatusettepanekud, et see, mis nüüd selles eelnõus on, millega soovitatakse veel täiendada ja veel suuremad võimalused selleks ümberhindamiseks anda, välja jätta. Selle kohta öeldi, et need hääletati seetõttu maha, sest need ei täida eesmärki. Mis see eesmärk siis on? Eesmärk on see, et lubame pedofiilid taas lastega töötama. See ei ole esimene kord, seda on meil juhtunud korduvalt.
Täiendustest siis. Täiendused on sellised, mida nüüd selle eelnõuga soovitakse sisse viia. Et nimetatud taotluses, millega soovitakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ümberhindamist, esitatakse põhjendused piirangu ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning taotlusele lisaks saadakse isiku suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse koopia. Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise piirangu kehtetuks. Kui taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel, ja siit tuleb punkt 3, oleks kohtuotsuse kohaselt toimepandud tegu karistatav, siis on paragrahvide loetelu, nimetatud süüteona ning isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
Need loetletud paragrahvid, mis näevad seda ette, sisaldavad järgmisi paragrahve: 153 märgiga seksuaalne ahistamine; 171, jutt on karistusseadustiku paragrahvidest, hooldusõiguse ja eestkoste teostamise nõuete rikkumine; §172: võõra lapse hõivamine; § 173: lapse müümine ja ostmine; § 174: perekondliku kuuluvuse muutmine; ja nii edasi ja nii edasi. Need on need paragrahvid, millega käesoleva eelnõuga tahetakse anda õigus lastega töötamise piirang kehtetuks tunnistada. Mis siin segast on? Must valgel on see täpselt kirjas. Siin ei ole võimalik isegi hakata mõtlema, kas on või ei ole, sest must valgel on kirjas, et taotlus lahendatakse ja tunnistatakse kehtiva lapsega töötamise piirang kehtetuks, kui näiteks seksuaalne ahistamine enam ei ole, tähendab, isik on selle karistuse ära kandnud ja andmed on karistusregistrist kustutatud. Väga lihtne.
See arutelu oli ka selles, et kui see sõnastus on nii segane, et pool komisjonist sai ühtemoodi aru ja pool komisjonist toetus ministeeriumi selgitustele, siis on selge, et see on praakeelnõu, praaksõnastus. Sellisel kujul ei saa seadusesse seda teksti viia. Kolme viimase valitsuse ajal me oleme näinud, kuidas täiesti teadlikult ja pahatahtlikult väänatakse seaduse mõtet, moonutatakse tõlgendust ja tehakse nii, nagu ise tahetakse. Täpselt sama on selle eelnõuga. Sest ei soovita seda ebaselgust likvideerida. Ometigi peaks see meie esmane eesmärk olema, et oleks väga selgelt arusaadav, ainuüksi lause, et pedofiilid ei saa kunagi enam lastega töötada, see on eluaegne keeld – see on farss ju. Sest sellesama eelnõuga soovitakse viia sisse muudatus ka karistusregistrisse.
Tänaseks päevaks on karistusregistri §-s 20 selline lause: “Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul kuvatakse päringu vastus positiivse või negatiivse tulemusena.” Siin peetakse silmas siis lastega töötamise piiranguid, nii kehtivate kui ka arhiveeritud karistusandmete kohta. Aga nüüd soovitakse lisada sellele paragrahvile üks lause juurde ja see on selline: “Vastuses ei kajastata isiku karistusandmeid osas, mille kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse § 20 lõikes 6 nimetatud lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse.” Väga selge: vastuses ei kajastata. Ehk siis pedofiil saab puhta lehe, mitte mingeid andmeid enam ei ole. Must valgel on see kirjas.
Milleks siin siis hämada, et tegelikult me ei taha pedofiile panna lastega tööle? Keda te petate? Kirjaoskaja inimene näeb: must valgel on see kõik kirjas. Lisaks tekib muidugi ka küsimus. Ümberhindamist teostab Sotsiaalkindlustusamet. Jah, käib see lause üle, et saab ümberhindamisel kaasata ka Justiitsministeeriumi. Kes on see ametnik, kes võtab sellise vastutuse? Kust me saame kindel olla? Et selle ametniku väga hea sõber, naabrimees näiteks, jah, on küll jah pedofiil, aga ta on nii tore inimene. Hindame ümber. Võtame piirangu maha. Või enda lähedane, kas või poeg või abikaasa. Inimesed on kõik inimesed, kaitsevad omasid. Üks inimene hakkab otsustama Sotsiaalkindlustusametist.
Vaadates, kuidas kolmel aastal meie riiki on juhtinud, kuidas kogu justiitssüsteem on pea peale keeratud, siis mina ütlen, et see ametnik hakkabki oma suva järgi neid otsuseid tegema. Ja hetkel kõik need koalitsioonisaadikud, kes te siin olete ja hakkate seda eelnõu toetama: te toetategi seda, et pedofiilid saaksid uuesti koos lastega töötada. See jääb teie südametunnistusele ja ma loodan väga, et inimesed jälgivad seda istungit ja kuulavad, millest siin jutt on. Koalitsioonisaadikud ja need kõik saadikud, kes toetavad seda eelnõu, toetavad pedofiile ja on nõus sellega, et pedofiilid saavad taas lastega töötada.”