EKRE esimehe Martin Helme hinnangul on toiduainete hinnatõus muutnud toidu kättesaadavuse Eesti perede jaoks tõsiseks probleemiks. EKRE algatas Riigikogus eelnõu, millega soovitakse langetada toiduainete käibemaks 24 protsendilt üheksale protsendile. Helme sõnul võiks maksumuudatus jõustuda juba novembri alguses, kui Riigikogu selle kiiresti menetleks.
Helme tõi esile, et Eesti erineb tema sõnul teistest Euroopa riikidest selle poolest, et toiduainetele ei ole kehtestatud vähendatud käibemaksumäära.
„Eesti on selles mõttes ju Euroopas täiesti erandlik, et peaaegu ei ole ühtegi teist riiki, kus toiduainete käibemaksule ei ole soodustust tehtud.“
EKRE esimehe hinnangul on hinnatõus olnud viimastel aastatel erakordselt kiire. „Kui nüüd vaadata, inflatsioon on olnud Eestis viimase viiel aastal peaaegu viiskümmend protsenti ehk hinnatõus on olnud pöörane, Euroopa üks kõige suuremaid,“ ütles Helme.
Tema sõnul on eriti tugevalt mõjutanud hinnatõus väiksema sissetulekuga inimesi, kuna nende kulutustest moodustavad toit ja muud esmavajalikud kaubad suurema osa.
„Ehk mida väiksemapalgalised inimesed on, seda rohkem tema palgast kulub ära lihtsalt selleks, et leib laual oleks.“
Helme sõnul on Eestis samal ajal suurenenud nii suhtelise kui ka absoluutse vaesuse määr ning eriti laste vaesus. Ta leiab, et olukord on jõudnud nii kaugele, et osa peresid ei suuda endale piisavalt toitu lubada.
„Tuleb ikkagi päris karmilt tõdeda, et on Eestis on perekondi, kus lihtsalt inimesed lähevadki tühja kõhuga magama igapäevaselt.“
Helme sõnul võiks Riigikogu soovi korral eelnõu menetleda mõne nädalaga. Sellisel juhul jõustuks tema hinnangul käibemaksulangetus juba sügisel.
„No kui Riigikogul oleks tahe, siis me võiksime selle eelnõu maksumuudatuse ära menetleda põhimõtteliselt kuu ajaga, kolme-nelja nädalaga, ja sellisel juhul see maksumuudatus hakkaks kehtima sisuliselt järgmisest kuust, novembri algusest.“
Helme tunnistas, et muudatuse läbiminek sõltub teiste erakondade toetusest. Eraldi kritiseeris ta sotsiaaldemokraate, kes on tema sõnul opositsioonis olles tõstnud toiduainete käibemaksu langetamise üheks oluliseks teemaks, kuid valitsuses olles EKRE ettepanekuid ei toetanud.
„Aga tuletame inimestele meelde, et sotsid olid valitsuses ja hääletasid vastu, korduvalt vastu EKRE ettepanekutele toiduainete käibemaksu vähendada.“
Helme sõnul valmistati EKRE valitsuses olles käibemaksulangetust ette ka rahandusministeeriumis. Tema väitel uuris töögrupp nii mõju riigieelarvele kui ka toiduainete hindadele ja toiduainetööstusele.
„Jõudsime järeldusele, et efekt on positiivne ja mõju riigieelarvele on küll olemas, aga selle tasakaalustab ära inimeste toimetuleku paranemine ja me olime juba pannud kooskõlastusringile selle maksu alandamise.“
Helme sõnul jäi muudatus toona valitsuse kukkumise tõttu ellu viimata. Nüüd soovib EKRE selle uuesti ellu viia enne järgmise riigieelarve vastuvõtmist.
Teistele Riigikogu erakondadele suunatud sõnumis rõhutas Helme, et tema hinnangul on maksude vähendamine parem lahendus kui riigi kaudu toetuste jagamine.
„No esiteks, kõik raha, mis jääb inimestele endale kätte, on parem raha kui ükskõik millise toetuste jagamine.“
Helme sõnul ei pea ta põhjendatuks väidet, et käibemaksulangetus ei jõua lõpuks tarbijani, sest kaupmehed võivad maksuvõidu endale jätta.
„Ma ei ole kunagi nõus selle jutuga, mida meile räägitakse, et vähendame maksu ja siis tegelikult hind jääb poes samaks ja lihtsalt kaupmees võtab raha endale.“
Näidetena tõi ta Läti ja mitmed teised Euroopa riigid. Samas möönis Helme, et kogu maksulangetus ei pruugi tingimata kajastuda tarbijahinnas.
„Nüüd isegi kui see kogu see maksulangetus ei jõua kaubahinda, siis näiteks selle raha võrra saab tõsta poemüüja palka.“
Helme hinnangul muudaks käibemaksulangetus inimeste majanduslikku olukorda igal juhul paremaks.
„See on ka oluline, et meil vaesus väheneks, aga igal juhul teeb see inimeste elu kergemaks, see teeb ostja elu kergemaks, see teeb palgasaajate elu kergemaks, see teeb toitu reaalselt odavamaks, see on fakt.“
EKRE esimehe sõnul tähendaks maksulangetus tema käsitluses seda, et riik ei võtaks inimestelt osa rahast ära ega jagaks seda hiljem toetustena ümber.
„See on raha, mida me ei jaga ümber, vaid raha, mille me jätame inimestelt ära võtmata.“
Helme lõpetas üleskutsega toetada toiduainete käibemaksu vähendamist, nimetades seda parempoolse poliitika näiteks.
„Mina küll soovitan, see on nii-öelda parempoolse mõtlemisega inimestele appitulemine ja seda kasutavad peaaegu kõik Euroopa riigid.“