Eesti rahvas soovib oma kodu kaitsta ning Ukraina sõja taustal kirjutab üha enam inimesi avalduse Kaitseliiduga liitumiseks või taotleb relvaluba.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on suurima sõjalis-kaitselise kompetentsiga ja kõige patriootlikum erakond Eestis. Selle ridadesse kuulub hulgaliselt kõrgemaid ohvitsere ja kaisteliitlasi, isegi fraktsiooni jätkub nii Kaitseliidu aktiivseid ja toetajaliikmeid kui isegi kindral. Mõned EKRE fraktsiooni liikmed käisid läinud nädalal Männiku lasketiirus kätt harjutamas.
Aktiivsed kaitseliitlased Rene Kokk ja Henn Põlluaas rääkisid, miks nad on selle organisatsiooniga liitunud ja kui suure austusega tuleb tegelikult relva suhtuda.
Männiku lasketiiru juhataja Aavo Pekri tõdes, et Ukraina sõja taustal on Kaitseliitu soovijate hulk tõepoolest kasvanud.
Aasta alguse seisuga kuulus vabatahtlike riigikaitsjate ridadesse üle 25 300 inimese – neist kaitseliitlasi oli peaaegu 15 000, naiskodukaitsjaid oli üle 2700. noorkotkaid alla 4000 ja kodutütreid üle 4000.
ERR-i andmetel tuli ainuüksi märtsi esimesel nädalal korraga juurde 530 sooviavaldust kaitseliiduga ühinemiseks. 24. veebruarist – 8. aprillini saabus uusi avaldusi kokku 2126.
Riigikaitse arengukava eesmärk aastani 2026 näeb ette suurendada Kaitseliidu liikmete arvu 30 000 inimeseni.
Samasugune huvi Kaitseliitu astumiseks oli 2007. aasta pronksiöö ja 2008. aastal Gruusia sõja järel ning 2014. aastal Krimmi annekteerimise ajal ja järel. 2020. aastaks ületas Kaitseliidu liikmete arv ka 25 500 piiri.