Soome pealinnas Helsingis vabadust toetaval meeleavaldusel käinud Renee Riisenberg kirjutab sotsiaalmeedias sellest, et erinevalt Eesti politseist käitus Soome korravalve korrektselt ega provotseerinud konflikte.
“Kaja Kallas tõi näiteks Soome politseid kes arreteeris meeleavaldusel 50 inimest, justkui tõestamaks kui ilusti käitus Eesti politsei meeleavaldajatega. Käisin ise Helsinkis meeleavaldusel ja ei ole Kaja Kallasega üldsegi nõus.
Soomes lubati inimestel oma põhiseaduslikku õigust teoks teha ja meelt avaldada. Politsei tagas samal ajal korda. Kogu valitsuse hoone esine lasti autodest umbe sõita. Loosungid, lipud, skandeerimised, ruuporid, loosungite ja lippudega autod. Tõsine melu.
Rahva seas mina politseid ei märganud. Nad olid kohal aga jäid märkamatuks. Osad seisid valitsuse hoone trepil ees. Meeleavaldus oli mõeldud hoone ees ja ei ole mõeldav, et meelt avaldades peaks saama hoonesse tungida.
Nägin ühe mehe ära viimist kes oli tõenäoliselt püüdnud hoone trepile minna. Ka temaga käituti viisakalt. Nägin kuidas meeleavaldajate seast üks mees küsis politseilt midagi ära viimise kohta ja talle vastati rahulikult. Küsija jäi rahule ja lahkus. Meeleavaldajad ei näinud selle ühe mehe ära viimises midagi seadusevastast.
Ma ise olin näinud videosid Eesti politsei ülbitsemist ja tahtsin just Soome politsei tööd filmida. Kohale jõudes tundub, et unustasin politsei üldse ära, sest videoklippidelt väga politsei tööd ei näegi.
Kuulsin, et öösel oli meeleavaldus laiali aetud ja selle käigus umbes 50 inimest arreteeritud. On selge, et meeleavaldusel on oma algus ja lõpp ning seejärel avatakse linna tänavad normaalsele elule. Sotsiaalmeediast ma ei leidnud pahameelt, et sellega oleks probleeme olnud. See meeleavaldus kujunes nonstop meeleavalduseks. Ühed inimesed tulid ja teised läksid. Ilmselge, et kogu öö sellist formaati viljeleda pole mõistlik.
Siin videoklipis on lõpupoole näha politsei seismas treppidel ja ühe mehe ära viimine.
Eesti politsei tõi tänavatele kiirreageerijad. Relvastatud ja koertega. Politsei nügis ja tõukas inimesi ja lasi koeral peale hüpata. Selle asemel, et võimaldada inimestel rahulikult meelt avaldada ja sellel ajal korda hoida, tegeleti provotseerimisega. Käidi ja otsesõnu ülbitseti. Need kaks lumepalli oli vähim, mida inmesed selle alanduse vastu teha said. Me kõik tunneme selliseid inimesi kes oma käitumise ja kehakeelega igal peol kellegiga konflikti lähevad ja kere peale saavad. Just selliselt käitus Eesti politsei.
Mõlemis riigis läbivad töötajad koolituse ja ettevõtetes on reeglid ning väärtused, mida järgitakse. Ei saa süüdistada vaid konkreetseid tegude tegijaid. Käsk tuli ikkagi juhtkonnalt. Valitsus ja politsei on otsustanud oma rahva vastu käe tõsta.
Näitasin oma Soome töökaaslasele videot, kus Eestis tõugatakse inimesi pikali. Soomlane ütles lühidalt, et Soomes selline asi läbi ei läheks. Inimesed kaebaksid.
Inimesed ei nõustu kui nendega halvasti käitutakse ja ametkonnad arvestavad sellega. Tsiviliseeritud riigis sellist arutelu ja asjade kulgu üldse ei tekigi. Eestis sellist asja ei ole. Mis siis, et kaebate. Tahame anname teile nuuti ja midagi ei muutu. Keegi ei vastuta. Meedia loob sündmustest vale ettekujutuse ja lastakse edasi. Kaua see kestab? Mitte kaua, uskuge mind.
Eelmise aasta kevadest on politsei seadust rikkudes inimesi ahistanud. On määratud trahve, mis on kohtus tunnistatud seadusevastaseks. Elvis Braueri bussis kinni pidamise ebaseaduslikkus sai kohtus kinnitust. Piimamannergu mehe kinnipidamine ja lahtiriietamine oli seadusevastane. Tšello mängimise keelamine oli seadusevastane.
Politsei, kes teab seadusi kõige paremini, rikub ise seadusi. Ja mitte kunagi ei võeta kedagi vastutusele. Ei järgne vabandusi. Ei karistata kedagi. Tehakse inimestele ebaseaduslikud trahvid või alandatakse ja kui sul on aega ja raha kohtusse minna, siis saad õiguse, aga karistada ei saa ikka keegi. Kui võim käitub ebaseaduslikult ja kohus ei aita, siis millised on minu seaduslikud võimalused sellele vastu astuda?
See valitsus on tõstnud käe oma inimeste vastu. Need keda tõugatakse ja alandatakse, on meie oma inimesed. Kui mu ümber toimub ülekohus ja see, mis ma siiani teinud olen, selle vastu ei aita, siis tekib jõuetu halb tunne. Aga nii seda jätta ei saa.
Meie suhtlus valitsusega on valitsuse poolt viidud nüüd sellele maale, kustkohast on päris raske viisakalt edasi minna.”