Parlamendierakondade poliitikud vaidlesid kolmapäeva õhtul ETV “Esimeses stuudios” õpetajate palgatõusuks lisaraha leidmise ning majandusolukorra parandamise võimaluste üle.
Debatil osalenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme ütles, et 5,5 miljonit eurot, mis õpetajate palga täiendavaks tõstmiseks valitsuses leiti, on riigieelarve mahuga võrreldes naeruväärne summa.
“Ma paneks siia kõrvale numbrid, et külmlao käki peale läks meil 6 – 7 miljonit. Haridusministeeriumi testihanke peale maksti üle turuhinna 5 miljonit. Vaktsiine hävitatakse meil igal aastal 15 – 20 miljoni eest. Haridusministeeriumi eelarve on üle 600 miljoni. See oli põhimõtteline küsimus ja jõllitamisvõitlus valitsuse sees ja endale punktide võtmine, kes oli kõvem õpetajate eest seisja. Lõppkokkuvõttes kukkus niimoodi välja, et kaks nädalat õpetajad streikisid ja kaotasid oma palgast 400 eurot ja said asemele, kui maksud maha arvutada, 13 eurot kopikatega. Ja nüüd peavad kaks ja pool aastat tööl käima, et 400 eurot tagasi teenida. See, et keegi poliitikutest tegi mingi suure asja… Ainus suur asi oli see, et Eestis prooviti esimest korda päriselt streikida ja valitsusele survet avaldada. Ma ütleksin, et kõik valitsuses on läbi kukkunud,” sõnas ta.
Helme lisas, et ministeeriumites on väga palju raiskamist ning vajalik raha õpetajatel on leitav, kui selleks on tahet. “Praegu pandi plaaster luumurrule peale,” lisas ta.
Helme sõnul peab haridusreform sisaldama mitte üksnes täiendava raha suunamist, vaid tõhusamat tegutsemist. “Haridusreform pole mitte selline, et valage aga raha peale, vaid reform peab olema selline, et selle rahaga tuleb rohkem ära teha. See raha tuleb suunata õpilastele ja õpetajatele. Aga praegune valitsus sellega hakkama ei saa,” ütles Helme.
Mis puudutab riigieelarve miinust, siis Helme sõnul oleks pangamaksuga saadavat summat võimalik valitsusel vajaduse järgi reguleerida. “Oleneb, kuidas teha, kui pikalt, kui palju. Meie esitatud eelnõu järgi oleks see toonud sisse 150 miljonit,” selgitas ta.