14.06.2016
KULTUUR
Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina justiitsministrid tegid 1941. aasta juuniküüditamise aastapäeva puhul ühisavalduse, milles mälestavad meie seast lahkunuid ja mõistavad hukka need ja teised kuriteod, mille totalitaarsed režiimid toime panid.
Juunis 75 aastat tagasi seisid kümned tuhanded süütud inimesed silmitsi kurjuse kehastusega ja kannatasid kirjeldamatu vägivalla all, kirjutavad Urmas Reinsalu, Dzintars Rasnačs, Juozas Bernatonis, Zbigniew Ziobro ja Pavlo Petrenko ühisavalduses.
“Relvaga sundides aeti naised ja mehed, lapsed ja imikud loomavagunitesse ning saadeti teadmatusse. Nende kodu, vara ja kogu igapäevaelu jäi maha. Paljud imikud, lapsed ja vanemad inimesed hukkusid juba küüditamisvagunis teel Siberisse, väga suur hulk suri esimestel kuudel pärast saabumist külma või nälja tõttu,” kirjutavad ministrid.
Viie riigi justiitsministrite sõnul polnud kommunistliku Nõukogude Liidu eesmärk mitte ainult okupeerida ja annekteerida suveräänsed ja demokraatlikud riigid, vaid ka murda inimloomus ning kustutada inimeste mälestus oma vabast riigist. “Kõigest hoolimata ei suutnud Nõukogude Liit inimhinge tappa. Need inimsusevastased kuriteod ei saanud võitu inimeste vabadusihast. Juuniküüditamine ja sellega seotud tapmised pole asi, mida heita minevikku või unustada,” kirjutavad nad.
Justiitsministrid märgivad, et osa inimesi, kes 75 aastat tagasi perest lahutati ning saadeti Siberisse ja mujale kaugele Nõukogude Liitu, on tänini elus. “Nii nemad kui ka need, kes kaotasid kommunistlikke kuritegude all elu, väärivad mälestamist, õiglust ja nende vastu toime pandud jõhkrate kuritegude meelespidamist,” toonitavad ministrid.
Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina justiitsministrite teatel pole Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon teinud midagi, et neid kuritegusid mingilgi moel heastada. Selle asemel on neid kuritegusid eitatud, ülistatud sovetiminevikku ja tollaseid valitsejaid ning taaselustatud toonast sümboolikat.
Ühisavaldusele alla kirjutanud ministrid tunnevad uhkust nende julgete inimeste üle, kes pidid läbi elama kirjeldamatud kannatused, kannatama vägivalda ja hukkuma. “Me mälestame meie seast lahkunuid ja mõistame kindlameelselt igaveseks hukka need ja teised kuriteod, mille totalitaarsed režiimid argpükslikult toime panid,” kirjutavad Reinsalu, Rasnačs, Bernatonis, Ziobro ja Petrenko.
BNS
FOTO: PM/Scanpix