Viie rikkaima riigi hulka – ennetähtaegselt!

Mõned aastad tagasi lubas Reformierakond viia Eesti 15 aastaga euroopa 5 rikkama riigi hulka. Täna võib öelda, et Eesti on 5 rikkama riigi hulka jõudnud ja seda koguni ennetähtaegselt.

Eesti on üks väikeseima võlakoormusega riik Euroopas. Võlgade suurus ühe ruutkilomeetri kohta ja ühe elaniku kohta on ilmselt samuti väikeseimad.

Eesti ei ole emiteerinud riigi võlakirju. Eesti on loobunud Euroopa Keskpanga nn rahatrükkimise programmi raames eraldatud võimalusest oma riigi võlakirjade ostu rahastamiseks ning toetab 3 miljardi euroga teisi Euroopa Liidu liikmesriike (vaeseid) nende majanduse turgutamiseks viimaste võlakirjade ostuga. Ärileht „Äripäev“ soovitab neil eestlastel, kellel raha üle, investeerida see  mõne välisriigi fondidesse, kuna meie poolt saadetud abi paneb seal majanduse käima (10.03.2015.a Äripäev). Meie oleme piisavalt rikkad. Seetõttu ei ole ka plaani rahade kasutamiseks.

Eesti on nii rikas riik, et ka tema alkoholipoliitika on suunatud vaeste naabrite majanduse turgutamiseks. Kõrge alkoholi- ja tubakaaktsiisi poliitika ning sellele lisanduv reklaam rahvusringhäälingus on suunanud kogu Eesti rahva lõunapoolsema osa abiks Läti majandusele ning tugi ei jää olemata ka teistele naabritele. Soome riigilegi on vastu tuldud ja vähendatud nende kodakondsete vajadust napsi järgi Eestisse sõita.

Eesti riigi rikkus on jõudnud tasemele, kus tal puudub vajadus oma kodanike järele. Läbi viiakse riigi-ja haldusreformi. Igal aastal planeeritakse koondada tuhanded ametikohad riigi ja munitsipaalsektoris. Ja kõik õilsa eesmärgi nimel. Kui likvideerida suurel hulgal kohalikke omavalitsusi ja koondada nende rahad ühe õige „eesti“ mehe kätte, siis on võimalik suunata vaeste naaberriikide vaeste ettevõtjate aitamiseks veelgi suuremaid rahasummasid. Seega pühendab eesmärk abinõu. Tuleb likvideerida võimalikult suurel määral töökohti. Kui riiklikus sektoris ei ole spetsialiste, kes kirjeldatud protsessi takistaksid, siis muutuks meie rikkuse demonstratsioon veelgi suurejoonelisemaks ja vaestele naabritele kanaliseeritav abi veelgi atraktiivsemaks. Järelikult tuleb jätkata kõikvõimalike ametikohtade koondamisega Eesti riigis. Suur tänu meie riigikogule ja valitsusele sellise suurepärase poliitilise töö  eest läbi aastakümnete.

Kohtadelt tuleb likvideerida kõik takistused Eesti riigi rikkuse näitamisele. Mida vähem omavalitsusi, seda vähem takistusi ja „rikkuse koogitükkidega“ maiustajaid.

Liigsed rikkusepärlid on võimaldanud meile ka hiiglasliku raudteeprojekti, mis Eesti kahte lehte lööb. Roheline tee sellele. Rikka Eesti väljaviidavad rikkused ootavad.

Ka meie metsad aitavad riigil rikkana püsida. Omandireformi käigus erastatud maatükid on üheks oluliseks toeks Eesti riigile rikkana püsimise teel. Kui ametikohad on koondatud, siis tõttavad kõik õhinaga oma metsi ja maid müüma, et Eesti riik ikka 5 rikkama hulgas püsiks.

Kindlasti puudub vajadus erinevate riigiteenistujate, sh päästeametnike ning tervishoiutöötajate järele. Mida vähem riigiteenistujaid, tervishoiutöötajaid ja päästeametnikke ja  mida väiksemad on nende töötasud, seda enam on võimalik suunata raha meie vaeste naabrite toetamiseks. Selline meie riigi seadusandja juba kord on. Katsepolügooniks on viimasel ajal võetud väike Piirissaar  Peipsi ja Lämmijärve piirkonnas. Seal on praktika tõestanud, et „oskusliku“ poliitika läbi on võimalik lühikese ajaga vabastada asumist, näiteks tulekahju läbi, vajadusel ka terve saar.

Suurepäraste Eesti riigi rikkuse demonstreerijatena on riikliku poliitika elluviimise õhinas esinenud  mitmed Eesti ametkonnad, kes demonstreerivad Eesti rikkust erinevaid tervishoiuteenuseid kohtadel likvideerides ja tervishoiuasutusi sulgedes. Ka maanteeamet on liiklusregistri piirkondlike esinduste sulgemise kavaga andnud maakohtade elule asendamatu panuse. Eesti on kõige kaitstum kui maal on võimalikult vähe elu. Vähene meditsiinipersonal ja päästeametnike hulk, teispool Läänemerd paiknevad piiriülesed riigireservid (tänane praktika) mõjuvad kindlasti hästi meie kaitsevõimele.

Eesti riigi suurt rikkust näitab ju seegi, et Eestis on leitud, et puudub vajadus kohapealasete riigireservide järele. Need tuleb hoida Eesti riigist kaugel ja aidata meie vaeseid sõpru rahadega, mis on vajalikud nende reservide soetamiseks ja nende valitsemiseks.

Uskumatult hästi on rakendatud tööle ligi 20% meie töövõimelisest elanikkonnast, kes on viimastel kümnenditel ülitarga majanduspoliitika tulemusena suunatud tööle ning teistest riikidest meie riiki raha tooma  üle terve maailma. Teenitud raha Eestis kulutades on  võimalik suurendada Eesti, kui ühe rikkaima riigi, panust vaeste naaberriikide toetamiseks. Riik kogub selle panuse suurenevate kaudsete maksude läbi kiiresti kokku.

Maksude suurendamine on üks hea vahend. Seega ei saa me oma riigi valitsejate nuppu sellel teel siduda ei vaimse puude ega riigireetmisega. Tegemist on kõrgeima arukusega. Lubadus viia Eesti viie rikkaima riigi hulka on ju täidetud.

Vajalikud on uued väljakutsed, sest meie riik on juba väga rikas!

Nik Koda