Suur hulk Eesti riigi poolt vastu võetud ja Euroopa Liidu poolt peale surutud (mugavus)pagulasi pole siinveedetud aastate jooksul ei tööd teinud ega eesti keelt selgeks õppinud. Ometi on nad varmad protsestima ja oma õigusi taga ajama.
Eesti Ekspress kirjutas, et viis-kuus aastat tagasi Eestisse saabunud Süüria sõjapõgenike lõimumine ei ole sujunud. „Tõenäoliselt enamik neist endiselt ei tööta. Tõenäoliselt enamikul on endiselt eesti keelega suuri raskusi ja osa ei räägi seda üldse. Eesti Pagulasabi sõnastust – eesmärk on nende inimeste iseseisvumine, see tähendab, et nad käiksid tööl ja saaksid ise hakkama – kasutades võib öelda, et paljude (äkki isegi enamiku) puhul pole seda saavutatud.“
Ekspress selgitab, et väljendit „tõenäoline“ tuleb pidevalt pruukida põhjusel, et tegelikult pole Eesti riigil aimugi, kuidas siia tulnud süürlastel läheb. Kõigi nende aastate jooksul pole tehtud ühtegi uuringut, isegi analüüsikest mitte, et vastata mõnele lihtsale küsimusele. Kus nad elavad? On neil elukohaga probleeme? Kas nad töötavad? Kui jah, siis kus? Kui ei, siis miks? Kuidas on eesti keelega, on see selgeks saanud?
„Eesti on lugenud 2015.–2017. aastate Euroopa Liidu rändekava ja Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse ning Vabariigi Valitsuse 14.12.2017 otsuse alusel kokkulepitud tegevused lõppenuks,“ teatas ajalehele Riin Oeselg siseministeeriumist.
Viidatakse ka ühele ÜRO Pagulasameti selle aasta juunis avaldatud uuringule. Pagulasamet on selle pealkirjastanud „Vaatamata väljakutsetele on pagulased Baltimaades siiski optimistlikud oma tuleviku suhtes“.