10.01.2024
Nagu liblikas, vikerkaarevärvilistel tiibadel roheliste juures punaste juurde. Pilt on illustratiivne.
Keskerakonna uppuvalt laevalt põgenejad on Eesti poliitikasse elevust toonud, sest ronitakse igasse erakonda, mis on vaid valmis nende teeneid kasutama, ning nüüd haistis sobivamaid tuuli ka üks “eksroheline”.
Erakond Eestimaa Rohelised on tuntuks saanud mitte aktiivse keskkonnakaitse, vaid hoopis oma juhtide põgenemisega teistesse erakondadesse – algul jooksis Züleyxa Izmailova poliitprojekti Eesti 200, nüüd läks Johanna Maria Tõugu sotside juurde. Muide, Eesti 200 võttis oma ridadesse ka IRL-i eestotsast minema pagenud Margus Tsahkna, saades külge poliitprügikasti nime.
Tõugu väidab ERR-ile: “Sotsiaaldemokraadid on väga silmanähtavalt tegelenud roheliste teemadega ja seisnud selliste ühiskondlikult pehmete väärtuste eest, mida ma pean iseenda jaoks väga oluliseks. Ma olen olnud kuus aastat roheliste erakonna liige ja ma tundsin, et ma vajan kontekstivahetust. Selles mõttes tundus kõige parem järgmine variant just sotsid. Nende organisatsioon saab toetada nende huvide esindamist, mida mina just oluliseks pean.”
Jääb arusaamatuks, mis kontekstivahetusest Tõugu räägib. Nii rohelised kui sotsid on homoparteid ja see on neil ühine. Züleyxa Izmailova teatas 2021. aasta mais, et “Rohelised esitanud riigikogule 35 805 allkirjaga kollektiivse pöördumise perekonnaseaduse muutmiseks selliselt, et perekonnaseadus enam ei diskrimineeriks Eesti kodanikke, luues võimaluse abielluda kahel täiskasvanul nende soost sõltumata.” Pseudorohelistele heideti tollal ette, et nad on loobunud “rohelusest” ja muutunud “liilaks” ehk viinud prioriteedid keskkonnakaitselt mujale.
Johanna Mari Tõugu on olnud samuti väga aktiivne LGBT liinis, korraldanud annetuskampaaniat “abieluvõrdsuse” toetuseks ning tema ajal deklareeriti, et “Roheliste eesmärk on, et Eestis kehtestataks abieluvõrdsus. Uuringud on näidanud, et lubades samasoolistel paaridel abielluda, tõuseb ühiskonnas ka üldine sallivus LGBT-inimeste vastu. Usume, et meil lasub kohustus muuta Eesti tulevik rohelisemaks, hoolivamaks ja võrdsemaks.”
Ega suurt vahet rohelistel ja sotsidel seega pole, aga ilmselt nägi Tõugu sotside juures paremaid karjäärivõimalusi, arvestades sedagi, kuidas keskid sotsidesse tormasid ja vastu võeti. Paraku ei läinud tema eellasel mitte just kõige paremini, Izmailova ei ole Eesti 200-s just eriti silma paistnud.
Nii nagu Izmailovale pakuti kord Tallinna abilinnapea kohta ja temast sai paugupealt Reidi tee vastasest selle toetaja, nii on ka Tõugu kestavahetuse taga soe koht pealinna toiduahelas. Nendib ju ERR-i ajakirjanik: “Lihtsalt te ise ei soovinud enam selles erakonnas olla, ei näinud seda perspektiivi võib-olla nii helgetes toonides? Mõned päevad enne sotsidega liitumist sai teist Tallinna linnavolikogu kliimanõunik. Kuidas te selle töökoha saite?” Tõugu vastab: “Meil olid vestlused Tallinna linnavolikogu esinaisega (sotsiaaldemokraat Maris Sild – toim.). /…/ Ja siis nad arvasid, et nõunik võiks neil olla mina. Et nad on sellise eraldi positsiooni lausa loonud.”
Noorpoliitikud paistavad silma oma erakordse aktiivsusega, mis on noortele väga iseloomulik, aga samas sukelduvad nad ka ülikiiresti kõikvõimalikesse korruptiivsetesse süsteemidesse ja neist saavad tavalised toiduahelate söödikud. Üks Johanna Maria juba “slavatas”, nüüd leidis teine tee Tallinna lihapottide juurde.
Ja sellised tegelased on nn uusväärtuste kandjad, sallivuslased, “kõigieestlased”, “virgiiniawoolfid” ja kes iganes. Rohelised aga võiks tulevikus mõelda selle peale, et parlamendikohad tulevad siis, kui nad aheldavad ennast roheliste puude, mitte samasooliste partnerite, elupuu kuivanud okste külge.
Uued Uudised