10.01.2019
Ungari liider Viktor Orban kohtumas Brasiilia uue konservatiivse presidendi Jair Bolsonaroga.
Euroopa Parlamendi valimised võivad kontinendi viia veelgi sügavamasse stagnatsiooni või vastupidi, taastada Euroopa Liidu loomulik pale rahvusriikide liiduna.
Ungari peaminister Viktor Orbán ütles neljapäeval, et tema riigi eesmärk eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel on immigratsioonivastaste jõudude ülekaalu saavutamine kõigis Euroopa Liidu suuremates institutsioonides, kaasa arvatud europarlamendis ja Euroopa Komisjonis.
Orbán lisas, et paneb suure lootuse koostööle Itaalia ja Poolaga, kes on samuti immigratsiooni vastu. Koonduvad ka üha tugevnevad konservatiivsed ja rahvuslikud jõud neis riikides, kus võimul on vasakpoolsed ja liberaalsed erakonnad.
Viktor Orbán tervitas Itaalia ja Poola parempoolsete parteide telge kui potentsiaalseid liitlasi mais peetavatel Euroopa Parlamendi valimistel. “Poola-Itaalia ehk Varssavi-Rooma telg on üks suuremaid saavutusi, millega aasta sai alata,” ütles Orbán.
Itaalia siseminister ning immigratsioonivastase Põhjaliiga esimees Matteo Salvini kohtus kolmapäeval Varssavis Poola võimuerakonna Seadus ja Õiglus (PiS) esimehe Jarosław Kaczyńskiga ning kutsus üles “Euroopa kevadele” europarlamendi valimistel.
Põhjaliiga ning PiS ei ole praegu Euroopa Parlamendis Viktor Orbáni rahvusliku Fidesziga ühes fraktsioonis. Ungari peaministri erakond kuulub paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) ridadesse.
Orbán ütles, et näeb, kuidas “immigratsioonivastased jõud, kes on suutelised valitsema, otsivad erinevaid koostöövorme”. “Ja see on hea uudis nii Fideszi kui EPP jaoks,” lisas ta. Orbáni sõnul otsustatakse Euroopa valimistel esimakordselt küsimus, mis puudutab kogu Euroopat ja selleks on immigratsioon.
Aprillis immigratsioonivastase programmiga kolmandaks ametiajaks Ungari peaministriks saanud Orbán on ennustanud, et Euroopas on tulevikus kaks tsivilisatsiooni – üks islami- ja ristiusu kooseksisteerimisele tuginev, teine aga puhtalt kristlik tsivilisatsioon Kesk-Euroopas.
Ilmselt on elujõuline siiski vaid kristlik variant, sest kooseksisteeriv Euroopa põrub islami usulise agressiivsuse, liberaalse süsteemi allaheitlikkuse ja tema ateistliku maailmavaate tõttu.
Euroopa lõhenemine Rooma keisririigi kombel Ida- ja Lääne-Euroopaks, kus piirid ei kulge siiski II maailmasõja lõpu sotsialistliku ja kapitalistliku leeri omade järgi, vaid sõltuvalt jõudude ülekaalust, näib olevat paratamatu. Eesti püüdeks peab olema jäämine kristlikusse Euroopasse.
AFP-BNS