Viru Keemia Grupp saatis riigikogu fraktsioonidele pöördumise põlevkivitööstuse täiendavale maksustamise kohta, kirjas ollakse väga kriitiline valitsuse poliitika suhtes.
“Viru Keemia Grupp AS (VKG) nõustub täielikult ettevõtlusorganisatsioonide 14.09.2023 saadetud ühispöördumises toodud kriitikaga seoses hea õigusloome põhimõtete mittejärgmisega erinevate maksude ja tasude tõstmisel.
Me ei hakka üle kordama seal toodud etteheiteid. Rõhutame vaid, et ettevõtjate seisukohast pole maksudel ja tasudel terminoloogiliselt vahet – tegemist on rahaga, mille riik võtab ettevõtluselt ära ning mille võrra väheneb ettevõtete võime tulevikku investeerida. VKG tunnetab väga hästi nii sotsiaalmajanduslikku vastutust Ida-Virumaa ja sealsete elanike ees kui ka vajadust keskkonnamõjusid vähendada. Tööstuse jaoks on investeerimiskindlus ning usaldus riigi vastu fundamentaalsed põhimõtted.
Praegu läbisurutavad ja kiirkorras tehtavad maksumuudatused ei sisenda ettevõttele mingisugust investeerimiskindlust ja viivad ühel hetkel olukorrani, kus oodatav maksutulu riigile muutub riigile kuluks. Põlevkiviettevõtted kuuluvad Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemi ja peavad arvestama lisaks riigimaksudele ka kasvava CO2 maksuga, mis VKG puhul küündib 2030. aastaks tänaste CO2 kvoodihindade juures üle 150 miljoni euro. Riigi ootus täiendavate tulude ja tasude saamiseks põlevkivitööstusest, mis ajas ainult kasvab, viib paratamatult selleni, et ettevõtte konkurentsivõime väheneb, piirkonna sotsiaalmajanduslik olukord halveneb ning sellel on kahjulik mõju Eesti majandusele. Eesti riigieelarvesse laekus VKG tegevusest 2022. aastal otseste maksudena 62 mln eurot, mida on 72% rohkem kui 2020. aastal (otsene maksupanus 2020. aastal 36 mln eurot). Otsese maksupanuse kasvuga kaasneb tavapäraselt ka kaudne maksutulu kasv.
Kolme Eesti põlevkiviettevõtte maksupanus 2022. aastal oli kokku 153 mln eurot, mida on kaks korda rohkem kui 2020. aastal (otsene maksupanus 2020. aastal 76 mln eurot). Põlevkiviettevõtete maksupanus suhtena riigieelarve tuludesse on kolme aastaga kasvanud peaaegu kaks korda. Ülaltoodust tulenevalt leiame, et VKG ja kogu Eesti põlevkivisektor on panustanud Eesti riigi arengusse ja Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikku julgeolekusse rohkem kui inimene Tallinnas esmapilgul mõistab.
Selle asemel, et majanduskriisi tingimustes jätkata maksukoormuse tõstmist, võiks Valitsus keskenduda sellele, kuidas suunata juba täna Ida-Virumaalt kogutavaid makse suuremas osas ja efektiivsemalt tagasi Ida-Virumaale.