Kui pärast pikka kurnavat võitlust jäeti ära Krimmis vene okupantidele esinenud Filipp Kirkorovi esinemine Tallinnas, siis oli see muidugi õige. Kuid kõik on suhteline – nagu alati. Eriti kui võrrelda nendega, keda siin oodatakse avasüli, leib ja sool triibulisel rätikul.
Kirkorov on kahtlemata Venemaa megastaar ja ikkagi muusik (maitse üle ei hakka hetkel vaidlema). Nüüd peaks aga meie sise-, välis- ja muudel ministeeriumidel ja KaPo valvsatel sangaritel tekkima küsimus, et mille poolest on Kirkorovist parem Ukraina okupeerimist tunduvalt otsesemalt heaks kiitev nõukogude telesaatejuhist vanatoi, kes saab Putinilt kirju, pühendas Putinile räppi ja esineb Eesti „oblasti“ pealinnas 9. mai künnisel?
Et Eesti võimud ei tea, kui palju on Eestis praegu ukraina põgenike sildi all siia sisse sõitnuid ja kes on kõik need inimesed, on selge: põgenikke paistab olevat üle saja tuhande ja ilmselt ei tuldagi või ei tahetagi tulla arvepidamise ülesandega toime. Kuid Eestis suuri avalikke esinemisi korraldavaid Kremli tähti ei ole praegu pehmelt öeldes palju. Kas on siis nii raske teostada elementaarsetki taustakontrolli, kasutades täiesti avalikke allikaid ?
Asi on seda imelikum, et siia pürgiva Nikolai Drozdovi esinemist on edasi lükatud alates 2020.aastast lausa viiel korral (piletid ikka kehtivad!) pandeemia ja poliitiliste asjaolude pärast ning aega selleks, et aru saada, kellega on tegemist, oli ju küll. Ta esines viimati Tallinna Salme kultuurikeskuses 2019. aasta aprillis ja saal oli puupüsti täis.
Näiteks selgitas esineja järjekordse kohtumiste ärajätmist ka sellega, et ei ole olemas talle sobivat otsetransporti Eesti pealinna. Ilmselt ei võimaldata personaallennukit. Artisti vahendab agentuur JAM ja selle direktor Juri-Jurban Novikov. Jaanuari lõpus libastus Drozdov autost väljudes ja murdis 8 ribi, seega on praegu haiglaravil.
Kirkorovi teemalises Rahvaalgatuse pöördumises märgiti, et „Filipp Kirkorov on Vene Föderatsiooni kodanik ning avaliku elu tegelane, kes on väljendanud poolehoidu Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare inkorporeerimise suhtes Vene Föderatsiooni koosseisu.“
See Kirkorovi jutt on putinist Drozdovi avaldustega võrreldes süütu lapselalin. Kui Drozdovil keelati Ukrainasse sisenemine ja lülitati „musta nimekirja“, ütles ta: „Rõõmustav, et Ukraina pani mind ühte ritta Kobzoni ja Lanovoiga… Kui Ukraina tuleb mõistusele ja meist jälle saab üks rahvas, nagu nõukogude ajal, siis võib-olla töötan ka seal“.
Kas Eesti ka teab, keda lubab oma pinnale?
Kas te olete kusagil kuulnud, et Kirkorov oleks öelnud midagi sellist, mida kuulutas avalikel esinemistel Drozdov: et Ukraina eraldumine Venemaast on Adolf Hitleri plaani realiseerimine, Krimmi ühendamine Venemaaga aga absoluutselt seaduslik ja vastab ajaloolistele kokkulepetele Türgiga, vastavalt Türgi sultaniga sõlmitud kokkuleppele kuulub Krimm igaveselt Venemaale…
„Hitleri hullud ideed – tükeldada Venemaa, võtta temalt ära Ukraina, Valgevene, Pribaltika, Kaukaasia, teised oblastid… Meie võit põrmustas need plaanid… Kuid praegu toimub Hitleri plaanide teostamine,“ ütles Nikolai Drozdov šovinisti müts peas suurel rahvakogunemisel Rostovis:
Kas pole hea külaline Tallinna ehk „pribaltika oblasti“ jaoks vahetult enne 9. maid?
Nikolai Drozdov on tulihingeline putinist, kes kirjutas isegi räpi sellest, kuidas Putin päästab kurgi, loodust ja planeeti.
Kui seda tegelast lubatakse jälle siia rääkima „Hitleri plaanidest“, siis järgmised on ilmselt Solovjov ja Skabejeva.
Pöördugem siis Filipp Kirkorovi poole, palugem vabandust, kutsugem esinema ja kompenseerigem moraalne ja aineline kahju.
Ivan Makarov