Viimastel päevadel paistab silma see, et mitmed “spetsialistid” on asunud ellu viima narratiivi, nagu oleks Eesti majandusega kõik korras, raskused olevat näilised ja tulenevat statistilistest vigadest. See läheb kokku Reformierakonna taktikaga: maksude tõstmine tähendab maksude langemist. Samas aga sulevad ettevõtted reaalselt uksi.
BNS vahendab: “Kui Eesti majandus on juba poolteist aastat olnud languses, siis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul on majanduse mõõtmine praegusel kiire ja muutliku hinnatõusu ajastul keeruline ning on võimalik, et tegelikult ei lähe Eesti majandusel siiski nii kehvasti.”
Kui tegu on minister Mart “Maksutõus tähendab maksulangust” Võrklaeva alluvaga, siis ei maksa sellist jura tõsiselt võtta. Seda enam, et BNS vahendab reedel ka teist uudist: “Karm kukkumine: majutusettevõtetes oli 7 protsenti vähem turiste.” Või ERR-is: “Eesti tööturul on raskemad ajad veel ees, sest ekspordi ja töötleva tööstuse langus jõuab töökohtadeni viitega, rääkis Vikerraadio hommikusaates Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.”
Viimastel päevadel on riburada tulnud uudiseid ettevõtete sulgemisest või tootmise viimisest välismaale, Madis Aben aga räägib, et “Kas sellel on üldse tähtsust, mida statistika näitab, päriselu see ehk ei mõjuta?” See on juba uus tase – ka statistika pidavat valetama. Lisaks läheb Aben psühholoogiasse, väites, nagu ajaksid jutud majanduslangusest ettevõtjaid puhtalt juttude põhjal kokku tõmbama, samas kui tegelikult minevat hästi. See on juba uus majandusteooria.
“Nii et kui statistika näitab päriseluga võrreldes mustemat pilti, siis pole välistatud, et olukord pole nii hull,” väidab Aben. Siinkohal võib talle soovitada läbiastumist sallivusrahva baarist Sveta, mille üks omanikest ütles meediale: “Kahjuks – olles otsekohene ja aus – ei ole meil tänases majanduspoliitilises olukorras võimalik jätkata ning me lihtsalt ei suuda võidelda rohkem. /…/ Sulgemise põhjus on kombinatsioon erinevatest teguritest. Covid-19 kriis, energia- ja majanduskriisid, piirangud ja seadused, sõda, gentrifikatsioon. Kõrgemad hinnad absoluutselt kõigele. Turism on madalaimal tasemel aastast 2010.”
Kui Kaja Kallas ja Mart Võrklaev tahavad majanduslangust seletada näilisusega, siis rahandusministeeriumi ametnik musta valgeks rääkima küll ei kõlba. Kui aga majanduslangus on näiline, siis miks üldse on vaja makse tõsta – täidetagu eelarveaugud näilisusest võetud summadega?
Ühiskonnategelane Peeter Espak ütleb sotsiaalmeedias: “Jääme ootama sõnavõttu järgmisel aastal rõhuasetusega: “Negatiivne lisaeelarve on positiivne sõnum ühiskonnale”.”
Uued Uudised