Võimuliidu poliitikute imeõhuke demokraatiakiht koorub kiiresti maha – nõutakse jõu kasutamist rahvaesindajate vastu 

Eesti on demokraatlik parlamentaarne riik, kus kõik parlamendierakonnad on seaduslikud ning nende tegevus ei välju demokraatia reeglite raamest, kuid Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 võimuliidu poliitikud nõuavad juba demokraatia hülgamist ja sisuliselt riigipööret ehk vaikivat ajastut.

Seejuures on oluline fakt, et obstruktsioon opositsiooni poolt on vastuseks valetajate koalitsioonile, kes enne valimisi maksutõusudest vaikis, kuid valimisi kahtlasel moel võitnuna pani lauale rahva heaolu ja majandust hävitava maksutõusude paketi.

Sotside üks juhtpoliitikutest Jevgeni Ossinovski ütleb ERR-is, et “hakkavad tekkima mõtted see jõuga ära lõpetada”. Ehk siis sotside revolutsioonilised madrused tahavad demokraatia mängimise lõpetada ja bolševistliku riigipöörde korraldada.

“Opositsioon on leidnud kodukorras augu, mida on võimalik käivitada igal hetkel, kui opositsioonile ei meeldi mõni valitsuse initsiatiiv,” põhjendab Ossinovski. Sotsialisti mõte ei tundu ulatuvat sinnamaale, et see ongi demokraatia, kui seadusandlus seda lubab, ja olukorra lahenduseks saab olla seadusemuudatus, mitte “jõuga lahendamine”.

“Ah või et jõuga ära lõpetada?! Ei lähegi palju aega, kuni punased ei suuda enam oma tõelist palet varjata,” ütleb selle peale EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid.

Ka kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) nimetas Riigikogu opositsiooni terroristideks. “Mäss, terror, kuidas iganes seda nimetada,“ ütles Pevkur. „Põhimõtteliselt terroristidega läbirääkimisi ei peeta.”

Pevkuri eeskujuks on ilmselt Johan Laidoner, kes 1934. aastal lahendas demokraatia probleemid riigipöördega. Ka tollal lõpetati demokraatia just väitega, et see ei toimivat.

Opositsioon esindab kahte viiendikku saadikutest ning viimase Norstati uuringu järgi toetab koalitsioonierakondi kokku 46,9 protsenti ning opositsioonierakondi 47,1 protsenti vastajatest. Esimest korda pärast uue koalitsiooni loomist ületab opositsioonierakondade summaarne toetus koalitsioonierakondade oma.

Seega on võimuliit võtnud suuna demokraatia lämmatamisele jõuga. Muide, Prantsusmaal on juba pikki kuid sisepoliitiline kriis suure vastuseisu tõttu pensionireformile, kuid seal ei ole riigivõim ka tänavatel protesteerijaid terroristideks pidanud, nagu Eestis peetakse Riigikogu saadikuid.

Uued Uudised