09.05.2024
Eesti on andud palju relvastust ära ning sellega on riigikaitsesse tekitatud tühimik.
Kolmapäeval oli Riigikogus menetlemises EKRE julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis andnuks Kaitseväe Luurekeskusele rohkem õigusi, kuid Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside saadikud ei soovinud neid õigusi riigikaitsjatele anda.
Ettekande tegi EKRE saadik Ants Frosch: “Eks te olete selle eelnõu sisuga tutvunud korra varem siin saalis, kui tema number ei olnud 330 SE. Nimelt täna on ajalooline hetk. Aasta tagasi täpselt esitasid Riigikogu liikmed EKRE fraktsioonist Ants Frosch, Leo Kunnas, Alar Laneman täpselt sama sisuga eelnõu, mis läbis toona suhteliselt tempokalt kõik protseduurid ning oli selleks hetkeks, kui me suvepuhkusele läksime, välja kukkunud menetlusest. Aga sügisel otsustas fraktsioon sellega uuesti tulla, sest me koos Leo ja Alariga pressisime peale. Ja nüüd on ta taas kord siin meie ees.
Sisusse ma ei lähegi, sest ta sisuks on tegelikult see, et kas julgeolekuasutuste seadusesse kaitsepolitsei ja Välisluureameti kõrvale lisada ka Kaitseväe Luurekeskus või seda mitte teha. Siin on asjad selged. Mina toetan ja esitan seda, et seda on otstarbekas teha. Vabariigi Valitsus on paraku oma 9. novembri istungil maininud, et ta ei toeta seda, ja lisanud, et Kaitseministeerium analüüsib 2024. aastal täiendavalt kaitseväeluure ja vastuluure õiguste ja võimekuste tugevdamise vajadusi ning muude teabe kogumise erisusi Kaitseväe korralduse seaduse raames. Ma ütleksin, et see on üsnagi vastutustundetu. Ta oli vastutustundetu juba sügisel, aga tänaseks päevaks on, ma ei taha vängeid sõnu tarvitada ja öelda, et see on kuritegelik hooletus, tõenäoliselt seda ta ei ole, aga igatahes ei mõista valitsus selle eelnõu tähendust ja tähtsust.
Küll aga kinnitas Kaitseväe Luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg julgeolekuasutuste komisjoni istungil laias laastus kuu aega tagasi, kui tema käest istungil sai küsitud, kas see seadus ja see seadusemuudatus annaks kaitseväeluurele vajalikud instrumendid, täiendavad instrumendid, mida praeguses kriisis on vaja kasutada, siis kolonel Kiviselg ütles väga selgelt: jah, see seadus on vajalik.
Me oleme siin ühelt poolt Kaitseministeeriumi ametnike ja teiselt poolt kaitseväelaste endi vaadete erisuse küüsis. Ja ega siin muud üle ei jäägi, kui Riigikogu peab selles küsimuses selgusele jõudma. Mina paluksin küll, et me selle eelnõu menetlemisega läheks edasi, mitte ei saadaks seda kõige liha teed, nagu sellega ükskord on juba juhtunud. Ja kui see siiski juhtub niimoodi, siis ma olen kindel, et koos Leo ja Alariga me tuleme selle seaduseelnõuga uuesti välja. Nii nagu see Vana-Rooma sentents oli, et Kartaago tuleb hävitada, nii on meie sentents see, et Kaitseväe Luurekeskus peab saama samad õigused nagu Kaitsepolitseiamet ja ka Välisluureamet.”
Leo Kunnas täiendas kolleegi: “Head kolleegid! Miks see eelnõu on oluline? See on oluline mitmel põhjusel. Kõigepealt, miks siis Kaitseväe Luurekeskus peaks olema võimeline vastuluurega tegelema? Millega see on seotud? Kõigepealt loomulikult on see seotud sõjaaja Kaitseväe suurusega. Ehk siis mida suurem on sõjaaja Kaitsevägi, seda rohkem tööd on vaja teha. Mis on vahepeal toimunud: sõjaaja Kaitsevägi suurenenud 43 700 inimeseni. Meenutagem, et vahepealse “jõukohase” riigikaitse ajal üle 10 aasta tagasi seda vähendati 21 000 inimeseni. On väga suur vahe, kas teha tööd 21 000 inimesega või 42 000 inimesega või 50 000 või 55 000-ga, kuhu me kindlasti lähiaastate jooksul tõenäoliselt välja jõuame. Ehk siis palju on see töömaht, mis tuleb ära teha?
Loomulikult ma ei näe siin mingit konflikti kaitsepolitseiga, sest see võimekus iseenesest, seda ei ole võimalik üles ehitada ilma kaitsepolitsei otsese abi ja toetuseta. Tegelikult nemad ongi need, kes selle võimekuse üles ehitavad ja tegelikult ka seda osaliselt kontrollivad. Rääkigem otse asjast, kuidas see on. Kui on kahtlusi selles, et see võiks kuidagi Kaitsepolitseiameti kontrolli alt välja minna, vastuluuretegevuse teostamine, siis antud juhul Kaitseväes seda võimalust ma siin ei näe. See mure või potentsiaalne probleemikoht on siin tegelikult välistatud.
Siin tekib küsimus ka selles, et palju me seda taustakontrolli ja miks me tahame seda teha ja miks see taustakontroll peab minema oluliselt suuremaks ja tihedamaks. See on teisest küljest ka seotud sellega, et kui me tahame, meil kaitseliitlastel on relvad kodus, kui me tahame sinnani jõuda, et kas või mõnedel meie reservväelaste kategooriatel või üksustel, kelle üle siis see Kaitseväe juhataja otsustab või Kaitseväe juhataja esitab õigemini ja kaitseminister otsustab, et kui me tahame seda teha, siis loomulikult me peame palju tihedamalt ja palju põhjalikumalt kontrollima nende inimeste tausta. Ja seda ei saa kõike teha väljastpoolt Kaitseväge. See ei ole ka väga tõhus, et seda teostatakse väljaspool Kaitseväge.
Ma võin ka öelda, et tõenäoliselt, kui see otsus oleks tehtud varem, kui see oleks praegu jõus, viis aastat tagasi, siis tõenäoliselt Metsavase juhtumit poleks kunagi tekkinud. Sellise taseme luureinformatsiooni leket, mis Kaitseministeeriumis või, tähendab, parandan, Kaitseväes, konkreetsemalt Kaitseväe peastaabis aset leidis, seda tõenäoliselt poleks tekkinud. Loomulikult, arvestades Venemaa nüüd järjest suuremat huvi ja survet just hübriidsete ja ka erinevate luuretegevust vastu meie riigis, meie riigi territooriumil, siis ka see on oluline aspekt, mida me peaks kaaluma. Kui me näeme seda, et Venemaa on hõivatud sõjaga Ukrainas, siis on selge see, et meie vastu kasutatakse hoopis teisi vahendeid. Ja need vahendid on hübriidsed ja nende hulka kuulub ka relvastatud sisekonflikt.
Ma olen ise veendunud selles, et kui president Putin otsustab, et Eestis tuleb korraldada relvastatud sisekonflikt, ja annab selleks käsu FSB-le, GRU-le ja teistele kolmetähelistele organisatsioonidele, siis nad teostavad selle umbes kuu-kahe jooksul. Loomulikult selleks on vaja relvi ja kust neid relvi kätte saada. Neid saab kätte armeest. Mille kaudu saab kätte? Oma agentuuri infiltreerimise teel sinna juba ajateenistusest saadik. Kõike seda on vaja tõkestada ja väljastpoolt Kaitseväge on seda väga raske teha, kui ka Kaitsepolitseiamet annaks siin oma parima.
Tõesti, see eelnõu ei ole esitatud mitte Kaitsepolitseiameti laitmiseks. Vastupidi, me peame tööd tegema selleks, et kogu süsteemi muuta palju tõhusamaks. Ja see on aja küsimus, millal me lõpuks siia jõuame. Läheb selleks aasta, kaks, kolm … Väga paljude asjadega on nii, et lihtsalt on teatud inerts, et me veel ei taju päris kõiki neid nüansse selles olukorras, kus me praegu oleme.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid